Tõenäoliselt ei pea olema just maamuna kõige intelligentsem persoon, et tõmmata veebruari 24. kuupäeva ja söömingu teema vahel paar paralleelset kriipsu, igatahes sedapuhku on sööminguks eesti köök. Ei ole see eesti köök, mida siia tuiavatele turistidele püütakse pähe määrida vaid tungime pisut varasemasse aega, mil mehed nagu metsapullid paljaste kätega puid kaksasid ja naised tööd tehes heleda häälega leelotasid.
Ehk siis aluseks on eestipärane talurahva söömaaeg.
Kuna mul puudub Delfi oraakli või õigemini Delfi narkomaani võime, asju ette näha siis ei tea ma muidugi kuidas toidud välja tulevad, kuid vaimusilmas on toidud loomulikult kuningate väärilised. Väike faktiteadmine vahele, kas teate et meite kauged esivanemad sõid ka inimliha:-)...seda küll vist mitte nönna isukalt kui paapua lühikesed metsalased, kuid mõningatel põhjustel matsus ka meite esivanemate suu kenaksese lihapala järele, mis parasjagu temaga vestlsut püüdis arendada.
Aga kogu selle üksteise otsa lükitud sõnade kaudne mõte oli selles, et ma olin jahmunud kui lahe on tegelikult meie köök ja kui palju erinevaid võiamlusi on seda teha tänapäeva tehnikat kasutades. Kui keegi veel tuleb ja ütleb, et eesti köök on olemuselt igav siis võib talle julgelt verbaalselt lajatada, et ta ei tea möhkugi eesti köögist...egas peened konnaõgardid ja nende köök ei oleks ju muidu kuulsad, kui nende liibuvates pükstes kunnid oleks pidanud ka midagi peale kolme/nelja S tegema:-) ...vihjeks, et esimene S on söömine, teine sõdimine....
Mis muud, kui meil on aeg see mahajäämus nüüd tagasi teha (ärge võtke meie Egoisti omaniku tegemisi ainsa võimaliku moodusnea eesti kööki arendada) ja eestlaste pisut hallika toidulaua vähe värvikirevamaks ja fantaasiarikkamaks muuta. Puid kaksame aga ikka samamaoodi edasi ja noorikud leelotavad vast kah...mis aga prantslastel vastu panna on??... kopitanud loorberitel pikutamine ja mässlevad kuningriigi alamad:-)
