- Eelroog - põhjala toorsuitsusiga praesibula koorekastmega. Lossivein 85
1) Rain - Ozzy Osborne „Dreamer“- Alaska kook suitsujuustu jäätisest sisuga,
basiiliku-sidrunheinaõliga, apelsini ponzu kaste.
Fairview Sauvignon Blanc 2008 13,5% 0,75L
2) Matu - Rouge Madame „Laulik“- külmfiltreeritud hernesupp, suitsetatud
seakamarast ja suitsulihaga.
Amontillado "Contrabandista" NV 18% 0,75L
3) Hanna - Minnie Riperton „Les Fleurs“- Spargel, vahustatud hollandi
kastmega, shiitaki seene tarrend, sidrunikoor, muskaatpähkel, lilleõied.
Ch. Ste-Michelle Dry Riesling 2008 12% 0,75L
4) Jets - A. Pärt „Fratres“ – Soolane Napoleoni kook (sidruni ja aedtilli
kreemiga), mereandide terriini, tomati-aniisi-brändi essentsiga ja
porrulaugu-fenkoli tempuraga.
Grechetto Colli Martani 2009 13%, Umbria 0,75L
5) Marko - Spiritual Beggars „Angels on betrayal“- Madalal kuumusel
küpsetatud punase karripastaga maitsestatud lambakarree musta quino, paksu
viskikastmega ja kruubikreem värskete hernestega.
Pesquera Crianza 2007 0,75L
6) Meelis - Zaz „Je Veux“- Marineeritud aedviljad, värske salat, madalal
kuumusel küpsetatud vasikaliha küüslaugu baguette.
Weinbach Riesling Cuvee Theo 2008, Alsace 13% 0,75L
7) Olavi - The String-A-Longs „Wheels“ – pähkliliiv, idamaiselt maitsestatud bulgur (nelk,
kaneel, rosin) aurutatud meriahven, merevaht (aedviljapuljong ja kombu), mõned wakame vetikad.
Leon Beyer Gewurztraminer 2008 13,5% 0,75L
8) Margit - Koop „Island Blues“ - Soe šokolaad apelsinikoorest
siirup ja kohvivahuga.
Muscat de Beaumes de Venise "La Pastourelle" 2009 15% *0,375L
* Veinid valis sedakorda Urvo Ugandi (Liviko)
4 kommentaari:
No nii. Ma teen ikka ära enne kui maitsed meelest läinud. Ja ütlen kohe ära ka, et kirjutan seda siin praegu suht tühja kõhuga ja neid pilte on päris raske vaadata.
0.) Eelroog - Hea suitsuahi ikka seal Taanimaal neil :) Väga hea "starter". Mulle meeldis koore-sibula kaste selle tugeva suitsumaitse kõrvale. Mustika vein on oma võlu minu jaoks veits kaotanud, vist sellepärast, et müügile tagasi tuli, aga ju ta sobis.
1.) Ozzy oli muidugi kohutav, aga käik ise sobis laulu sõnumiga. Väga mõnus ja unelev olemine oli sellel alaska koogil. Suurepärane presentatsioon ja maitsete kooslus. Midagi vist nurisesin seal küpsise põhja kohta. Kui jah, siis see oli täiesti õigustamata. Kõik oli väga hea ja õige. Vein haakus ka hästi. Pole nii maitsekat S.B.'d saanudki.
2.) Matu ja Rouge Madame. Artist tundus huvitav. Otsisime vist netis kohe mingeid lugusid juurde ka. Ja toit oli põnev. Puljong suurepärane. Üldse teil on nii head puljongid, et äkki te peaks mingi oma puljongi brändi tegema. Hull nišši kaup oleks. :) Mulle vist oleks meeldinud see toit isegi nii rohkem, et oleks söönud seda kooki eraldi ja siis puljongit peale joonud. Ei tea ka... praegu lihtsalt tuli selline mõte, sest kui mul see kook sinna puljongisse ära lahustus, siis nagu kadus mõlemast midagi ära äkki. Vaatasin järgi, et Amontilladot serveeritakse toidu kõrvale küll, lihtsalt oli vist harjumatu. Tegelt oleks põnev proovida veel mingeid veine toidu kõrvale mis pole nii klassikalised, et noh liha kõrvale "tumedat" ja kala kõrvale "heledat". Khmmm... :)
3.) Hanna spargel. Ma olen üldiselt karnivoor, aga täitsa hea spargel oli. Sain nüüd seda ka teada, et mulle meeldivad spargli alumised otsad rohkem kui ülemised. Presentatsioon oli hea ja valguse mõttes oli see hetk kui oleks tahtnud kõik toidud pildistada. See USA Riesling üllatas meelidvalt.
4.) Jette, Pärt ja terriin. Oivaline käik. Terriin ikka tõeliselt hea ja kõik kokku täitsa super. Need suured krevetid lausa õhkasid värskust seal terriini sees ja maitse oli niiii puhas, et oioioi. See tillikreem haakus ka mõnusalt. Veini muljeid ei suuda praegu miskipärast meenutada.
5.) Marko lammas. Lugu üldse ei mäleta enam. Vist mingi kõva mürgel oli, aga lammas suurepärane. Sõin sellest vist enamuse. No mulle tõesti meeldib lammas. Kruubi-herne kreem sulas suus. Veini ei mäleta kahjuks jälle. Lõpu poole ikka hakkab sogaseks minema kõik krt.
6.) Melli kerge vahepala. Hea oli, siuke kerge :)) Noh eks üsna suured kingad olid ees millesse astuda ja ise sa nad olid sinna valmis sättinud. Pärast seda lammast jäi ta nagu natuke peitu. Mul see lamba pipar põles suus veel kui nende marineeritud aedviljadega alustasime. Väga kerge lugu ja kerge käik ja kerge vein.
7.) Minu Stringalongs. Mul oli hea meel, et olime kokkadega mõlemad mere ääres ja see peegeldus nii komponentides kui ka presentatsioonis. Kahju, et see uss siis röövis meilt selle suurepärase ahvenafilee, aga noh ehk ta siis vähemalt kandis mingit kõhulahtisusbakterit ja kala ära viskamine õigustas ennast. Kokkuvõttes suutsin selle kala täitsa sinna kõrvale mõelda ning vetikad ja muu rannaliivane olemine oli otse kümnesse. Tänan südamest. Veini jälle ei mäleta kahjuks.
8.) Margit, Koop ja magustoit. Suurepärane magustoit. Pole väga magusasõber, aga see oli tõesti väga hea tugev kohvimekk tuli praegu kohe meelde kui seda vahtu vaatasin. Siia sobis vein hästi. Kompenseeris natuke seda magusa poolt.
Kokkuvõttes tõeliselt super-sööming. Väga mitmekülgne, sest polnud kuhugi kultuuri ega tooraine raamidesse surutud. Peab veel välja mõtlema mingeid selliseid lahendusi kus kokkadel on rohkem improviseerimisruumi.
Sügav kummardus kokkadele...
Panen omad mõtted kah kirja. Kohe alustuseks ütlen, et sedakorda oli kohe mõnus sööming, millega ise enam vähem rahule jäin. Aga siis toitudest- sissejuhatav toit, oli meil blogis järgi proovitud ja mõtlesime, et tervitusamps Hanna poolt oleks ju hea. Tuleb välja, et taanlased oskavad seasisefileed suitsutada. Mustika vein sai valitud puhtalt mustikate olemasolu pärast taldrikul ja tegelikult sea liha pärast kah, kuid kas vein oli juba vana või miski pisut häiris selle veini juures mind kah.
Esimene roog e. Raini lugu. Oli peavalu (aga teades Raini siis see nii oli kindlasti ka mõeldud ) ja lõpuks jäigi esimene emotsioon, mis lugu kuulates tekkis, ponsu kaste tuli küll hiljem ja võib-olla selle mereline mekk jäi pisut kaugeks munast ja suitsujuustust, samas aga happelisus ja suitsu mekk oleks pidanud hästi haakuma. Vein oli hea.
Teine roog e. Matu lugu. See supp tuli kergelt võib-olla oleks võinud serveerida seda nagu Olavi mõtles ehk eraldi (see mõte käis isegi peast läbi), kuid ei olnud häid serveerimisnõusid ja seetõttu panime traditsiooniliselt. Kas oleks pidanud veini külmemana serveerima või mitte, see küsimus vist spetsialistidele aga mulle vein meeldis, supil ja veinil oli üks maitse mis omavahel haakus ja minu jaoks sobis.
Kolmas roog e. Hanna lugu. Pilt söögist tekkis kohe, küll aga oleks tahtnud selle shiitaki seene tarretise asemel õiget trühvlit kasutada, kahju, et meil siiani sellised võimalused puuduvad. Aga vein oli hea, taas
Neljas roog e. Jetsi lugu. Ei olnud kergete killast, kuid samas pilt jooksis söögist suhteliselt ruttu ette, nii kuskil 7 minutil oli enam vähem selge, mis taldrikul on. Terriini tarrend oli ahvenast ja vist jäi pisut nõrgaks kui kreveti maitset võrdluseks võtta, sest kreveti see kummaline mekk, mis mind vahel segab oli suhteliselt tuntav (krevett oli maitsestamata, ainult keeduvesi oli tilliga maitsestatud). Vein oli jälle mokka mööda.
Viies roog e. Marko lugu. See oli nüüd mu vaimusilmas oluliselt kenamalt serveeritud, kuid veinide mõjul serveerimine kannatas aga mis teha, kui veinid head olid. Pisut panime ka ajastusega mööda, lammas sai ennem valmis, kui oleks pidanud, seega läks maitsed uperpalli, Marko roog oleks pidanud enne magustoitu suu lahti õhetama. Vein oli hea, mõnusalt tummine ja kuna kõik teised olid heledad veinid, siis väärt lonks. Aga kuna ma täit toitu ei maitsenud, siis nüüd ei meenu enam, kas kaste veiniga kah haakus???
Kuues roog e. minu enda lugu. Pildil on see kuhi täitsa kenake, seal seda serveerides oli mulje, kuidagi teine. Aga jah, lugu oli valitud selline kergeke ja vasikaliha ning köögiviljad sai kah selle mõttega, et oleks kergeke, koht söögitabelis aga lootusetult vales kohas… veini kohta jällegi ainult kiitvad sõnad, ehk oli vist isegi üks parimaid.
Seitsmes roog e. Olavi lugu. Meri, rannaliiv ja vetikad, miskit ei ole teha, kuulan seda lugu kuidas kuulan, kuid see pilt kangastub silme ette, võib-olla oleks võinud ka pisikesed karbid olla, kerges küüslauguses kastmes, kuid kiiruga ringi sebides, ei saanud selliseid nagu mõtlesin ja jäid panemata. Kahju muidugi, et kalaga nii läks (Matu käis sellest rääkimas seal ja ütlesid, et see ei ole esmakordne asi), ma usun, et kala oleks sinna kooslusesse hästi sobinud… Sellevõrra oli vein jällegi hea, mis pisut nördimust ja pettumust leevendas.
Kaheksas roog e. Margiti lugu. See oli jooksev serveering, ilmselt pingelangusest ja ohtrast veini mekutamisest tingitud… Veini niisama oli hea juua, kuid kas magustoiduga haakus, seda ma ei tea, ei märganud neid koos mekkida…
Aga minu arvates, olid sedakorda kõik pakutud veinid suurepärased, inimesed kes osalesid ja selle maratoni jälle ära kannatasid teenivad kõrgeimad punktid ning pilte vaadates tuleb nentida, et õnneks on fotograaf see, kes ei lase meie käpardlikkusel täies hiilguses silma paista, mulle pildid meeldivad. On värve, on õhku, on päikest ja olustiku loeb kah silmi kissitades välja
Margiti kommentaar:
Eelroog põhjala toorsuitsusiga praesibula koorekastmega oli mõnusa maitsekooslusega suurepärane amps. Eriti mõnus oli praesibula koorekaste, selline täiuslik lisand muredale lihale. Minu jaoks jäid mustikad sealjuures mõistatuseks, need kuidagi ei sobinud. Lossivein 85 haakus kenasti.
1. Raini jõulisest Ozzyst sai midagi tõeliselt üllatavat mulle. Suitsujuustu jäätis oli pigem kreem, kuid see ei muutnud asja. Huvitav lahendus ja suurepäraselt omavahel sobivad maitsed, nüanss apelsini kastme näol oli põnev. Siit aga algab valgete veinide ralli, mis tee või tina, ei ole eriti minu rida.
Nagu ma aru sain, siis veinid valis selleks väga kompetentne inimene ja niipalju kui ma neid koos toiduga proovisin, siis sobisid sinna ikka väga hästi, mis ju eesmärk meil ongi.
2. Matu külmfiltreeritud hernesupp oli meeldivalt tugeva maitsega ja tema suur eelis oli selgus, muidu ma hernesuppi eriti ei armasta. Natuke hangunud rasvane tundus see suitsetatud seakamara ja suitsuliha kook supi sees. Iseenesest olid maised paigas, kuid antud leemekoguse juurde oli seda liiga palju.
3. Hanna spargel vahustatud hollandi kastmega oli selle õhtu tipp. Minu uus lemmik. Suviselt kerge spargel ja kreemine hollandi kaste – maitsete harmoonia. Mina vist sõingi kõik serveerimisest ülejäänud osa
4. Jetsi soolane Napoleoni kook sidruni ja aedtilli kreemiga oli krõbe ja samas mahe. Mereandide terriin tomati-aniisi-brändi essentsiga oli mõnusalt mereline ja jälle suviselt kerge. Sakurast alguse saanud sõprus aedvilja tempuraga on saanud samuti lemmikuks ja seetõttu oli porrulaugu-fenkoli tempura igati suupärane. Selles roas oli palju erinevaid maitseid, kuid koos moodustasid nad omamoodi harmoonia. Ikkagi Pärt ju.
5. Marko lambakarree jäi vahele, kuna niipalju ei jõua ka süüa
6. Meelise marineeritud aedviljad olid kerged ja krõmpsuvad, samuti suviselt värsked. Huvitavaks tegi asja see, et marineeriti suht suurte tükkidega. Madalal kuumusel küpsetatud vasikaliha küüslaugu baguettega säras oma hiilguses.
7. Olavi lugu oli kõige vahvam, minulegi kangastus kohe päike ja rannaliiv – selline bali-bali tunne tuli peale Pähkliliiv mekkis hästi, sõin seda ettevalmistamise käigus … Järgmisel päeval sõi Marilin seda riivitud šokolaadiga. Õigel ajal jäi see Getu magamamineku aja tõttu söömata.
8. Minu soe šokolaad apelsinikoorest siirupi ja kohvivahuga oli väga minu maitse. šokolaad oli omas traditsioonilises headuses, millele kohvivaht andis harmoonilise nüansi. Looga haakumise jätan kokkade südametunnistusele. Siia juurde pakutud vein Muscat de Beaumes de Venise "La Pastourelle" 2009 sobis minu maitsemeelega hästi.
Üldiselt jagan Olavi seisukohta, st selline toidu virr-varr meeldis ka mulle ja seda võiks kindlasti korrata. Sain sellest positiivse emotsiooni ja tundus, et ka toitudega väljusid kokad kohati oma traditsioonilisest ja see oli huvitav.
Nõustun eelkirjutajatega - Muusika sööming oli üks parimaid meie söömingute reas. Meeldivalt üllatav ja eriilmeline.
Sissejuhatav käik oli hea, esile tõstaksin just selle praetud sibula kastme, mille selge maitse siiani meeles. Olgu veel lisatud minu kummaline kaugenemine liha söömisest (eriti sealiha), sellepärast puudub ka selge emotsioon liha kohta, ju oli hea.
Esimene käik - Rain ja Ozzy - meeldivalt kummaline loo valik ja toit oli ka heas mõttes jabur. Siit algas ka meie valgeveiniralli. Mida kuuldes suhtusin väikse eelarvamusega, aga minu aastaid kestnud punaveini usk sai lõplikult murtud! Väga väga esmaklassilised valged veinid! Parim Sauvignon Blanc ever!
Teine käik - Maido - Rouge Madame „Laulik“- külmfiltreeritud hernesupp, suitsetatud
seakamarast ja suitsulihaga. Kõigepealt tänud hea loo eest! Moodne töötlus etnomuusikast sobis sellise moodsa hernesupiga, millel juba olemuslikult kerge folginoot sees. Supp oli põnev ja veini sobivus sinna suurepärane!
Kolmas käik - Hanna -Minnie Riperton „Les Fleurs“. Toiduks Spargel, vahustatud hollandi
kastmega, shiitaki seene tarrend, sidrunikoor, muskaatpähkel, lilleõied. Ch. Ste-Michelle Dry Riesling. Kevad ja lilled, mis iseloomustaks seda paremini kui värske spargel klassikalises hollandi kastmes. Jumalik! Olen värskeid spargleid julgenud süüa vaid kevadeti Itaalias, minu üllatuseks saab neid ka Keemia tänaval. Hanna toit oli pildistajale parim hetk, ilu! Ja too Riesling minu õhtu lemmik!
Neljas käik. Arvo Pärt „Fratres“ – Soolane Napoleoni kook (sidruni ja aedtilli
kreemiga), mereandide terriini, tomati-aniisi-brändi essentsiga ja porrulaugu-fenkoli tempuraga. Grechetto Colli Martani 2009. Mitmekordselt hea meel. Esiteks oli see õhtu parim käik ja teiseks sain ma sellega sundida Meelist Pärti kuulama :) Toit oli Pärdi vääriline. Ja ka vein jätkas übervalgete rida!
Viies käik. Marko ja raskemuusika. Loomulikult lammas ja tugev. Kõik oli nii nagu peab!
Kuues käik - Meelis - Zaz „Je Veux“- Marineeritud aedviljad, värske salat, madalal kuumusel küpsetatud vasikaliha küüslaugu baguette.
Weinbach Riesling Cuvee Theo 2008. Lahe lauluvalik, tuli hirmus isu kohver kokku pakkida ja Prantsusmaa poole sõita... Aga toidust, jah see eelmine tugev ja intensiivne lammas oma veiniga võttis selle naudingut maha, nii vein kui toit kadusid..kahjuks
Seitsmes - Olavi -The String-A-Longs „Wheels“ – pähkliliiv, idamaiselt maitsestatud bulgur (nelk,
kaneel, rosin) aurutatud meriahven, merevaht (aedviljapuljong ja kombu), mõned wakame vetikad.
Leon Beyer Gewurztraminer 2008. Geniaalne toit muusikas, kahju et ahven prügikastis oma koha leidis, aga jah, kalaõnn meid seekord ei saatnud..aga mereliiv ja -vaht ning vetikad viisid keele alla! Oivaline vein!
Ja magustoit - Soe šokolaad apelsinikoorest
siirup ja kohvivahuga. Parimaid magustoite, mis Keemikute käes valminud.
Väga esmaklassiline sööming, eeskujulik, 5+!!
Postita kommentaar