Räime soolvesi, aurutatud kartul, suitsuleib, isetehtud või kadakamarjaga;
Grillitud soolaräim õunamarmelaadi ja vürtsiõliga (nelk, kaneel, vürts, koriandriseemned);
„Uputatud“ räim krõbeda rukkiroka ja võis hautatud kuivatatud porgandiga;
Lagar de Cervera Albarino 2009 , Rias Baixas, Hispaania
Soolatud siig (äkkis) munakollase-ürdikastmega;
Baron "K" Riesling Kabinett 2009, Baron Knyphausen, Rheingau, Saksamaa
Kuivatatud ja suitsutatud lest kartulivahuga ja hapukoorega;
Amontillado "Contrabandista" NV, Veldespino, Jerez, Hispaania
Grillitud koha, võis hautatud porgandi ja sooja suitsusibulavõiga;
Pouilly-Fuisse 2008, Maison Louis Jadot, Bourgougne, Prantsusmaa
Madala kuumusel küpsetatud lambasisefilee kartuli tambi, soolas küpsetatud aedviljade (peet, kaalikas, porgand), ürdiõli ning küüslaugukreemiga;
Saint Estephe 1999 Cru Burgeois, Arnaud S.A 12,5%
Meejuust kuivatatud õunte, Pedase mustikate ja pohlakeedisega;
Georg Breuer 2007 Auslese, Rheingau, 9,5%
Veinid Heiko Hilleri poolt
7 kommentaari:
Nu keegi peab alustama selle sasipuntra harutamisega:-)
Alustame kohast- koht oli muhe ja seda sõltumata poolpidusest ilmast, seega suvel oleks seal lust süüa teha, kui Olavi nüüd tööpindu ära ei haki:-)
1.käik-läks vist pisut mustlastaldrikuks, oleks pidanud eraldi asjad serveerima, ning räim oleks võinud olla pisut magedam, kuid vanakooli soolaräim selline üldiselt oli. Silgusoolvee idee oli, mul juba aastaid, lõpuks sai ära tehtud. Vein läks hästi kaubaks.
2.käik-siia kala, kala ise oli hea. Vedas, et saime selle kalaturult, vahepeal oli juba päris nukker tunne, et siia käik jääb ära. Kala kõlbas süüa ka ilma lisanditeta:-)...ja vein mulle sobis.
3.käik- lestaga panime viltu, mõte oli alguses pisut vinnutatud lesta suitsetada, kuid rõdul tuuldunud lestad eritasid kummalist lõhna ja Raini vaimse tervise huvides, ma loobusin sellest ideest. Küll aga oli lahe Matu idee, kartulit värvida, ja esimest korda tegime ka ürdiõli nii nagu tegema pidi.Veini ja supi koosmõju ei oskagi hinnata, niisama juues oli veinil tuttav mekk juures:-)
4.käik-see käik läks vähe nihu...plaanitud oli lihtne, kuid huvitav, tuli välja lihtne ja tavaline. Soolarohtu ei saanud ja seega kadus toidult värv ja soolane merehõng, veini üle aga nuriseda ei saanud. Ah jah, kala oli tuim, mõtlesin, et lasime grillil üle, kuid päeval pannil praadides oli ikka tuim, seega kala viga.
5.käik-see pidi olema põmm käik, kuid lamba viimistlemisel kasutasime puupliiti, mis ei andnud sellel hetkel head kuuma, kuna ise kütsin siis minu viga. Samas elektripliidiga oleks tulemus olnud ilmselt parem. Värvide osas toit isegi meeldis, selline väheke sügisene ja paras segasummasuvila. Veiniga panime jälle surts võssa, olek spidanud laskma pisut hingata ja ümber valama, teinekord oleme vanema aastakäigu veiniga tähelepanelikumad. Vein jällegi sobis mulle.
6.käik- magus meejuust, hm, mis ma oskan öelda...koos tervet magusat ei mekkinud ja nagu magustoitude puhul tavaks, üks osis jäi puudu, küpsis. Aga selle eest oli mida järgmisel päeval nosida. Vot nüüd veini mekki ei suuda meenutada. Peremehe poolt hiljem pakutud külm džinn aga oli gut.
Ühes sõnaga...täitsa rannaküla värk oli.
Proovin siis ka miskit kirja panna :)
Ühinen siin eelmise kommenteerijaga, et koht oli mõnus, sombust ilma ei pannud nagu tähelegi.
Aga toidust siis -
1.käik - soolasilk või räim, see oli pisut soolane tõesti samas koos õunamarmelaadiga oli täitsa ok, õli maitset kala peal ei suuda küll meenutada hetkel.
Soolvesi koos kartuli ja võiga oli hea.
Ja marineeritud räim on ammune lemmik sellest ajast kui Saue vanaema neid meisterdas.
2.käik - HEA! :) siig on ilmselt üks minu selle sügise avastusi kuna varem pole teda õnnestunud kätte saada eriti. Ja kindlasti on siig üks parim valge kala.
Vein oli samuti hea.
3.käik - mõttes tundub, et see vinnutatud ja suitsetatud lest oleks olnud päris huvitav, kuid sellel kergelt suitsusel lestal polnud ka viga, sobis kartulikreemi juurde küll. Väike soolasem kartuliamps oli ka seal juures hea, ja hästi välja kukkunud ürdiõli :)
Tuleb ilmslet tänada oma kolleege!
Aga vein minumeelest sinna juurde ei sobinud, pisut liiga ränk sellise kerge maitse peale
4.käik - ju polnud tegemist õnneliku kohaga, või polnud ta saanud piisavalt vabalt ringi ujuda, et ta selline tuim oli.
Kuigi ei olnud ta kõige hullem, olen ka mina paremat koha proovinud.
Vein ei vaja ilmselt kommenteerimist.
5.käik - lammas oli hea, aga küpsetamine puupliidil läks pisut nihu jah, oleks võinud natuke rohkem kuuma anda lambale.
Siinkohal tuleb jälle kolleegidele tänusõnad öelda, eelnevalt madalal kuumal töödeldud liha on ikka hea küll:)
Ja veinidega peab vähe hoolsam olema küll, see oli natuke liiga vana vein, otse pudelist valamiseks!
Küll aga oli ta hea:)
6.käik - see küpsis :) süües tundus, et midagi oleks nagu puudu aga ega ei teadnud ka et küpsised karbis kuskil on :) muidu polnud magustoidul väga viga
Vein osa on ka minul kuidagi hägune...
Järgmisel korral suudab ehk asjade unustamist vältida ja kõik asjad ikka välja panna, vähemalt tegeleme selles suunas :)
Ühinen korra veel eelkommenteerijaga - džinn oli hea! :)
Hõissa. Elagu kõik rannakalurid ja rannakülad ja rannakülade kalurid! Siin tuleb minu kommentaar:
1. Noo, esimene käik oli eelkõige kunstiteos. Enne kui läheme toidu enda juurde tahaks ma mainida, et selle kunstiteose mänguväljakuks olid meie oma väikse saunauberiku ehitusest üle jäänud servamata kuuselaua plaadid, mis said natuke sügisest Pedase vihma, põhjaranniku sammalt ning "kartulivardaks" Marko poolt hoole ja südame korjatud niisked kadakapulgad. Kas pole romantiline ja isiklik? Juba selle kuuselaua lakkumine ja kadakapulga närimine oleks võinud esimene käik olla... :)
Aga nüüd käigust endast. Presentatsioon oli lahe, ainult, et tekkis korraks küsimus "kes kellega käib?". Ega siis ei taha ju valet maitseelamust saada või sellest koguni ilma jääda. Meil on sellepoolest lihtne, et kokk on omast käest võtta kes juhendeid jagab, aga kui ma restoranis oleksin sellise toidu saanud, siis ma oleks soovinud, et seal oleks elementide vahel võrdusmärgid või mingid nooled.
Kõik komponendid käigus olid eredad isiksused. Grillitud räime soolasust ma ei alahindaks, minuarust peab mingi "nätakas" olema mis annab iseloomu. Seda enam, et see on selline traditsiooniline "nätakas". Meil oli võimalus panna rohkem seda marmelaadi ja minuarust ta tegi oma tööd väga hästi selle räime soolasusega. Rokk mulle meeldis - näksisin seda kogu õhtu ja "uputatud" räim oli parim omataoline mis ma olen kunagi ilmselt maitsnud. Sama käib maitsevõi, põneva suitsuleiva ja soolvee kohta, need oli tõesti head. Tagantjärgi siiski tunnen, et käik oli võibolla natuke liiga paljuhõlmav ja temast ei jäänud mingit sellist konkreetset maitset ja elamust ja samas oli ta ometi suurepärane. Vein oli sobiv.
2. Siia äkis. Lihtne, iseloomust pakatav, fantastiline tooraine ja oivaline munakastme ja kalamarja kombinatsioon. Mul viib siimaani mõte sellest käigust keele alla. Riesling komplimenteeris seda kombinatsiooni suurepäraselt. Tahaks veel tunnustada tublisid adru ja rannakivide korjajaid kes andsid oma panuse presentatsioonile. Fotograafil oli lihtne töö see erakordne käik jäädvustada.
... jätkub...
3. Aaa...supp. Eriti hea. Kartulivaht pehme ja maitsekas. Ürdiõlis marineeritud kartulid andsid suurepäraselt nii visuaalse kui maitselise panuse. Lestal oli sutsumaitset minuarust natuke vähe, aga selle ajame julgelt suitsuahju kaela. See oli esimene õnnelik kala mis sinna suitsuahju jõudis. See kui hästi Amontillado selle supiga minu jaoks sobis oli isegi natuke kummaline. Poleks uskunud. Hakka või meie sommeljeed usaldama :)
4. Koha. Mitte just nüüd kõige hõrgum koha mis ma saanud olen, kuigi minu tükk tundus teiste sööjate nägusid vaadates isegi päris hea olema. Järgmine päev pannil tundus küll natuke parem, aga siis oli endal ka olemine natuke kehvem. Veini sobivust praegu ei suuda meenutada, see elamus vist jäi kogu selle nurina varju mis koha söömist saatis. Üldiselt selle käiguga oli nii, et ta on värske ja hea tooraine peale rajatud ja kui see pole ootuspärane, siis ümber selle pole midagi võimalik ehitada. Ehk siis sõnnikuhunnikut pole võimalik ei peterselli ega tüümianiga söödavaks teha. Seda ju ikka juhtub ja eriti kalaga.
5. No lambaga mul hakkab juba see viimaste käikude sündroom tulema. "Värvide mäng selles täiskuu kumas"oli küll ilus. Selline hea puupliidi lammas. Särtsu polnud? Rannarahval olid kõigi puupliidid ja särtsu neil ei olnud. Täpselt selline rannarahva lammas... See on nüüd vist mehe jutt, et eriti seda käiku ei mäleta. Aga vein jah, see elamus jäi meil saamata. Te võite sommeljee käest isegi serveerimissoovitusi küsida nii vanade puhul.
6. Magukas. Ega ma kunagi midagi magustoitude kohta pikalt ei oskagi vist kirjutada. Mulle väga meeldis. Selline kerge nagu sobis see päev ja hea, et palju oli, sai mõnusalt lõhmata :) Mulle küll ei tundunud, et küpsis puudu jäi õhtul, aga hommikul olid küpsised väga asjakohased. Magustoidu veini ei mäleta, aga mäletan, et kohe pärast magustoitu tuli Gin ja siis tuli.... tegelt pole mõtet interneti kõiki asju üles kirjutada. Teised loevad.
Suur tänud kokkadele ja kõigile kes tulid. Ole meeldejääv üritus.
Wow, esimest korda tuli kommentaar mis ei mahtunud ühte postitusse kui see ka ei räägi ürituse korda minemisest, siis mis veel?
Mul on hea meel, et järgmise sööminguni ei ole enam kaua aega, sest neid pilte vaadates ja seda igavat tööpäevalõunat närides hakkab endast ikka hale küll. Päev oli fantastiline alustades seltskonnast ja asukohast ning lõpetades toiduga. Minu kummardus!
Esimene käik (või siiski eksponaad?) mulle maitses, vaatamata juba eelpool mainitud kust-alustada-kus-lõpetada-keda-millega-kuidas süüa pead vallutanud mõtetele. Kokkade näpunäidetest mõistsin, et tegu on meremehe sõlmega: pealt alla, vindiga vasakule ja alt läbi paremale. Menüüd ma eelnevalt lahti ei mõtestanud ja parem ehk oligi. Räime soolvesi oli üllataja, keedukartuli ja ürdivõiga sobis suurepäraselt! Grillitud soolaräim oli ka minu tuimadele maitsemeeltele liiga soolane. Marmelaad mulle räimega koos ei sobinud, üksi või rukkirokaga aga küll. Käigu viimase setti otsustasin maitsta korraga kihte üksteise peale ladudes ja võin tõdeda, et ei teinud valesti: väga hea kombo! Vein? Halba ei mäleta ja klaas tühjenes.
Siig oli ootuspäraselt hea ja sobis rieslinguga ülihästi.
Kolmas käik oli minu õhtu täht! Alustades suitsumaitselisest hapukoorest: seni olen ma alati arvanud, et hapukoor ei peagi maitsema, hapukoore funktsioon on garanteerida, et kuivapoolsed toiduained turvaliselt seedekulglasse jõuaks. Siin aga balanseerus hapukoore-lesta duo oivaliselt pehme suitsuastmeni. Kartulivaht – seda vist nõudsin veel ja veel ja veel.. ürdiõli oli meeldivalt mõrkjas.. keegi vist kasutas väljendit maltsane? Kasutaks siis sõnapaari meeldivalt maltsane. Rohelised mummukartulid olid eriti head: krõmpsuv struktuur, parajalt soolane ja hea ürdimekiga. Neid ei nõudnud ma juurde sellel lihtsal põhjusel, et nad olid otsa saanud Eales ei oleks ma osanud sellist veini antud käigu kõrvale ette kujutada. Aga peab tõdema, et meeldis. Intensiivsuselt oli vein täpselt paras, võib-olla jäi see ainult natukene liiga magusaks (..karamelliseks?).
Kohast nii palju, et otsa ta sai, seega kõige hullem ei olnud ning võis hautatud porgandid ja suitsusibulavõi mulle maitsesid. Vein oli ka täitsa tip-top ju: klassikaliselt värske.
Lambakäigust tooksin ehk välja need köögiviljakuulid kartulitambis: mulle meeldis see struktuuride vahelduvus, korrapärased mummud karedas kartulis ja siidises küüslaugus. Silmailu pakkus see käik ka. Mina olin vist see esimese klaasi õnnelik omanik? Mulle meeldis, vaatamata serveerimismöödapanekule. Tahaks kindlasti seda veini "hinganuna" proovida.
Magustoit oli taaskord väga hea: täidlane-tummine kreem hapukate marjade-õuntega ja kui nüüd maitsemälestustega natukene mängida siis peaks vist ütlema küll, et küpsis (küpsisepuru?) oleks justkui puudu olnud. Seda aga sellepärast, et see sinna mõeldud oli. Vein.. hmm.. Liiga palju valget oli selles õhtus, täpsem mälestus ei ole säilinud. Halba emotsiooni ei tekkinud, seega meeldis. Ma tänan külalislahkuse ja maitsva päeva eest!
PS: Palju õnne aasta parima puitehitise eest! Tõesti väärt iga-hooaja-"väli"köök! :)
Kuna uus sööming astub juba kannale, jätan ka omad tagasihoidlikud meenutused. Seekord lühidalt.
Esimene silgu-räime käik. - Eestikultuuriloolasena tunnustaksin retseptikoostajaid üdini rahvusliku käigu eest. Silk oli ja on rannarahva A ja O. Ja mitte ainult rannarahva, ka "kablirahva", ehk siis meie vanavanaema Julie Elvine Maiste lemmiroog -silgusoolvesi kartuliga. Käigu soolaräim oli muidugi liig mis liig oma soolasuse tõttu, marineeritud e uputatud räimefilee mõnusalt kodune klassika. Vein s u u r e p ä r a n e ! Tõenäoliselt on valged Hispaania veinid minu jaoks tundmatuim teema üldse, peab teemaga tegelema.
Teine käik - siig oma tuntud headuses saab samuti kiita.
Kolmas - Kartulisupp suitsulestaga meenub väga siidiselt ja maitsvalt, tõenäoliselt ka minu õhtu favoriit. Veini siinkohal kiidaks väga ja just konkreetse supi kaaslasena. Niisama rüüpamise vein see pole, aga söömingutel erinevate "suitsuste" suppide kõrvale on alati ideaalselt sobinud.
Neljas - grillitud koha oma võiste porganditega oli heas mõttes kodune klassika ja Louis Jadot veinid on juba aastaid meie pere lemmikud ;)
Rannaküla lamba sisefilee oli tõeliselt maitsev vaatamata kokkade endi nurinale, lisakomponendid samuti suurepärased ja efektsed. Vein oli tõenäoliselt samuti esmaklassiline, kuna 2 kuud on möödas, siis selget emotsiooni ja maitset ei suuda meenutada.
Ja magustoit - meejuust - kuulub kategooriasse "söön esimest korda" aga tõesti meeldis, eriti veel hommikul leitud võiküpsistega.
Väga mõnus sööming oli, loodetavasti saavad söömingud Pedasel igaastaseks traditsiooniks ;)!
Postita kommentaar