teisipäev, 21. oktoober 2008

VENE KÖÖK (läbi vintis objektiivi) (V)

Päeva algus, kõik veel puhas ja valge kui värske lumi....

Esimene käik:
Jahe suitsujuustu suupiste basiiliku kaaviaariga (mõjutatuna Adria tegevusest)

Teine käik:
Värskelt soolatud kurk akaatsia meega ja soolakurgi kebab safrani-mee rullis



Kolmas käik:
Böff a´la Tatar kooreta keedetud vutimuna kollase, adžika ja jäise pipraviinaga

Neljas käik:
Bojaaride ja muidu habemike kalasupp- Kalja

Viies käik:
Soe kartuli-vanilje moussee forellimarja ja kuivatatud kartulilaastudega

Seinal Vladimir Võssotski
Kuues käik:
Tatrapuder a´la Smolenski tüümiani või, kalkuni kintsulihast strogonovi ja õhulise sellerivahuga

Seitsmes käik:
Kundjumid kreemja punevahuga ja käsitsivalmistatud siberi pelmeenid nõrutatud ürdihapukoorega

seenetäidisega pelmeenid kastmeta

ja kastmega..

Kaheksas käik:
Toormeetodil tehtud laimi-vaarika pasha

Samovar ja tee valmistamine

Peakokk on hoos: Üüüksiii ma veeeel, kõrtsu laua taga..jorrr, jorrr

7 kommentaari:

Mell ütles ...

Nönna, eks pea otsa lahti tegema...esimene käik oli muhe selle poolest, et vähemalt Raini sai kaaviariga ninapidi tõmmatud, tegemist ju paisutatud basiiliku seemnetega. Teine käik läks nihu, tarretise maitse oli see mida tahtsin, kuid serveerida seda korralikult ei saanud, ju panin vähe želatiini. Toores liha vast väga hull ei olnud, sest liha oli selline värske vasika välisfilee (õige böff tehakse küll sisefileest, kuid majanduslangus jne.), supp oli minu jaoks täitsa huvitav, kuid kuna puudus nö eelnev maitsekogemus, siis ei ole kindel kas selline ka tegelikult oleks pidanud olema. Kalamarja šou puhul läks kindlasti ansamblist välja lõhemari...liiga suur ja liiga mõru ja liiga ebameeldiv, kartulikrõps sai niiskust, mistõttu muutus kah rohkem parkimata nahaks, kui krõbedaks kartulilaastuks (krõbedat vormi kartulimousseele ei jõudnudki teha), pudru läks maha unustatud pastinaagi nahka, sellest on tuline kahju, sest pudru teevad venelased head ja kodus proovitud pudru oli väga mõnus. Pelmeenide pilt näitab, et kokk oli juba rivist väljas ja magustoidu serveerimine on tõenäoliselt minu mingi allasututud õudusfantaasia tulem, mis nüüd välja purskus. Aga viin maitses magusalt. Igatahes lugedes venelaste lauakommetest gastronoomia ajaloo raamatust, siis peo lõpp oli suhteliselt identne:-)))))...võibolla laulude valik oleks pidanud teine olema:-)

Anonüümne ütles ...

Ma siis kommenteerin ka. Esimene käik: see paisutatud basiiliku seemned maitsesid nagu viinamarja sisu. Jube mõnus ja sellisel kujul võiks seda süüa päris hoogsalt mõnes magustoidus näiteks.

Teine käik: soolatud kurk ja see kollane asi. Ma nüüd maitset ei mäleta, kuid ju vist oli maitsev, sest hiljem käisin panni pealt seda zeleed ikka nokkimas küll. Ma pole eriti soolakurgi fänn ka, et mesi tegi minu jaoks maitse paremaks.

Kolmas: esimest korda elus sõin teadlikult ja tahtlikult toorest liha. See punane kaste oli ilma koriandrita parem. Muidu oli üks selline käik, mille kohta ütleks - palun korrata. Kui mulle muide kappari ka ei maitse, siis seekord sobis ta sinna komplekti väga mõnusasti. Ühesõnaga mõnus suupiste oli.

4: Supp. Mulle vist ikka maitsevad väheke vesisemad asjad rohkem. Ma mõtlen, et see vedelik on liiga tugev mu jaoks. Selline supp, et pärast tuleb palju vett peale juua. Kuigi kui tagasi vaadata, siis meeldis mulle ikkagi New Orleansi bouillabaisse mereahvena ja hiidkrevettidega rohkem, kuid ka siis oli vedelik mu jaoks liiga soolane. Maitse asi, nagu öeldakse. Hea supp oli sellegi poolest.

viies käik: Mina ei tea, minule need lõhemarjad maitsesid küll. Musta leiba sõin kõrvale ja läks väga hästi. Soe kartuli-vanilje moussee oli ka nii kavalalt tehtud, et vailje maitset ma seal ei tundud. Mis on omakorda väga hea, sest vanilje ei ole ka erilien lemmik ei lõhna ega maitse poolest. Mulle meeldis.

kuues: Tatrapuder. Ei mäleta, mida arvasin. Stogonov oli väga hea, eraldi taldrikuga laule pandud liha veel parem.

Seismes käik: pelmeenid. Kundjumid kreemja punevahuga ja käsitsivalmistatud siberi pelmeenid nõrutatud ürdihapukoorega.
Ee.. Pelmeenid. Ürdihapukoor asendati vist seenekastmega? Ma olen pelmeenide sõber küll, et parema meelega ei ütle midagi. Peakokk võib ühe korra uuesti pelmeene teha;)

Kaheksas: Pasha-pashasks. See roheline kaste seal kõrval oli ülimõnus! Pildilt ei ole küll näha, aga värv oli ilus roheline ja maitse oli eriliselt pehme ja magus. Mell, kuidas seda tehakse ja mis asi see oli? :)
---
Ma küll lahkusin enne lõppu, et jäi nägemata kas õhtu lõppes lööma või tantsuga. Seenekaste seinal on küll selline lugu, mida saab veel tükk aega meenutada:)

jette ütles ...

Minu kord. Esimene käik - Jahe suitsujuustu suupiste basiiliku kaaviariga oli midagi uut ja põnevat ning tundub, et püstitatud eesmärk sai täidetud.Teine käik:
Värskelt soolatud kurk akaatsia meega ja soolakurgi kebab safrani-mee rullis oli absoluutselt super!! Kuigi ei armasta vodkat aga selline suupiste lausa karjus viina järele. Imepärane kombinatsioon, õhtu üks lemmikutest kindlasti. Kolmas käik: Böff a´la Tatar kooreta keedetud vutimuna kollase, adžika ja jäise pipraviinaga. Ülim, seda ainult kühveldakski. Tõsi, ka minule maitses esimene, ilma koriandrita variant rohkem. Neljandana lauale kantud supp Kalja oli rammus suutäis, täpsemalt kõhutäis. Väga meeldis!Viies - Soe kartuli-vanilje moussee forellimarja ja kuivatatud kartulilaastudega. Kui midagi kritiseerida, siis just seda. Esiteks jah lõhemari - liiga soolane ja intensiivne, üldse ei meeldinud kartuli ja vanilje tandem, ükskõik mida kartuliputru panna aga mitte vaniljet!! Aga näe, Kristi isegi ei tundnud seda, niiet kõik on väga väga subjektiivne. Kartulilaastud (ilmusid välja tsipa hiljem kui roog ise ja pildile ei jõdnudki..)olid aga maitsvad ja tervslikud, kuhjaga forellimarja ja hapukoort vahel, jammmi. Kuues käik: Tatrapuder a´la Smolenski tüümiani või, kalkuni kintsulihast strogonovi ja õhulise sellerivahuga. See oli nüüd minu jaoks see roog, mis meenutas vene köögi nõukogude sotsialistlikku töölissöökla poolt. Midagi jäi puudu, et teda veidi peenemalt presenteerida, usutavasti maha unustatud pastinaak. Nii, unustasin süveneda ka nendesse kolme veini, mis toidu kõrvale pakuti, Mell, ehk tuletad meelde! No nii, seitsmendat käiku jääb igavesti meenutama meie seina uudne disain. Aga pelmeenid olid kõigele vaatamata jumalikud, ma sööks need kõik, mis seal vaagnal ja küsiks veel juurde! Ja magustoti oli jumalik!
Aga sellest kaheksandast käigust sa Mell ei pääse, anna teada aeg ja koht ning teeme ära!

Mell ütles ...

Nii pelmeenid ja kundjumid teen uuesti nagu plaanitud (tahan ise kah maitsta, kuidas need va kundjumid on). Siis teen ka pirukad koos sellesamuse consommega, seega mõelge üks nv välja ja teeme söömingu jätku:-)...ilma viinata!!!! magustoidu kaste oli edasiarendus creme anglaisest-Kristi tahtis teada....ehk siis olin lisanud basiilikut vanilje asmele (veel on sela muna kollased ja vahukoor ning surts soola ja suhkrut).
Veinidest:üks hele, üks kerge punane ja üks vähe tugevam, kodus saan nimed järgi uurida, peast kahjuks ei tea täpset nime anda.
Aga me sedakorda unustasime mõelda, mis järgmiseks korraks teema on....on kellelgi erisoove?:-)

Anonüümne ütles ...

Tere

Kribasin siia just pika ja põhjaliku jutu, aga see kadus kuskile põhjatusse netimaailmasse ära...
Siis uuesti :)
Minu jaoks oli kogu laupäevane yritus suur elamus. Õppisin uue sõna ja sain seda ka maitsta: molekulaar-gastronoomia (loodan, et kirjapilt õige).
Võtan siis kah kõik käigud läbi:

Esimese käigu avas uudne asi, mis maitses Kristi sõnastuses kui viinamarja sisu. Väga tabav võrdlus!

Teist käiku alustas kollane "pulgakomm", mis oli nii hea, et mul lausa kahju, et ma viina peale ryybata ei saanud. See oleks kindlasti i-le täpi peale pannud.

Kolmas käik meenutas mulle lapsepõlve. Isa armastas kah seda delikatessi, seega toores liha saial polnud võõras mu maitsemeelele. Koriander aga kahjuks yldse ei meeldinud. Kohe meenus Egiptus, kus nad kah armastavad seda igasse võimalikusse ja võimatusse rooga kamaluga lisada. Ma loodan, et sa ei pahanda.

Supp neljanda käiguna sai minult maksimumpunktid. Esimene suutäis oli natuke harjumatu...et mis imelik maitse sellel kyll on...? Aga pisike võõristus kadus kohe ja pean ytlema, et nii head kalasuppi sööks veel ja veel. Toitev, uudne ja põnev!

Viiendat käiku kommenteeriks nii, et lihtsalt kalamari ja sai on kah alati viis pluss. See kartulipuder vaniljega oli kyll väga ootamatu, kuid mina tundsin seda liiga tugevana ja väga ei meeldinud. Põnev kogemus oli igastahes olemas.

Kuuendana ilmus lauale mu absoluutne lemmik tatar! Sellises kuues polnud ma teda eales maitsenud ja peab ytlema, et väga maitses! Stroogonov oli armsalt lihtne ja koduselt hea.

Pelmeenid seitsmenda käiguna võtaksin kokku kui vene köögi perfomance ;)
Koka tegemisi igatahes oli huvitavam jälgida, kui neid syya...
Tänu Mellile sain kah esimest korda siidi vändata (loe- tainast spagetimasinaga teha) ja kastme lisamine lauale oli väga meeltylendav. Kaubanduslik välimus jah oli natuke mööda, kuid maitses peenelt!

Viimasena tuli magustoit. Mell kaebleb, et garneering ja väljapanek olevat kehvapoolne. Vastupidid! Väga ilusa vaba käega serveeritud :)
Ja ylimaitsev kaste! See magsutoit sai supi järel teiseks ylilemmikuks ja tänu selle sõin seda koguni kaks porstjonit, kuigi selleks ajaks oli kõht pilgeni täis.

Veinidest oli eriti hea Itaalia punavein!

Kokkuvõttes oli huvitav päev (ja öö) ja tänan väga kokka ning lõbusat seltskonda.

Loodan, et võtate meid Lauriga ka järgmisele yritusele.
Mell, äkki teeks aafrika rooge?

Sposibo bolšoje,
Riin

Mell ütles ...

Kriitika pihta ei saa pahandada, selleks see koht ongi, et öelda, mis itasti ja uuesti ning mis hää ja kuidas veel paremaks teha. Kusjuures sedakorda ei mekkinud mulle endale kah koriandri lisamine, kuigi ma üldiselt fännan seda asjandust omajagu, kuidagi mõrkjas jäi (sai võibolla liiga lahtise käega pandud).
Aafrika on kole lai mõiste:-) ...täpsustaks pisut...kas maa,regioon,tooraine või miski muu asjaga....

Anonüümne ütles ...

No ei saa käima ennast kuidagi, aga tuleb ära kirjutada, sest muidu kaob värskus muljetest...
Teen siis kiirelt.
Sellest, et esimene käik mind väga ei erutanud sain ma aru siis, kui tuli teine käik. Võibolla oli asi selles, et polnud häid vahendeid millega seda süüa ja võibolla selles, et esimese käigu kõrvale ei olnud viina, aga võibolla pole ma lihtsalt basiilikuseemne mees. Ühesõnaga, lahedalt välja mõeldud, aga sellist särtsu minu jaoks ei olnud.
Teine käik oli hea. Supersakuska. Justkui tugevate vastuoluliste maitsete kompott, mis saavutas õigete vahekordade läbi täiusliku harmoonia... :) kui tohib ennast nii väljendada.
Kolmas. Ma olen suur böffi sõber. Mulle tundub praegu, et see oli parim böff mis ma saanud ja nõus - adzika ilma koriandrita oli parem. Lihtsalt sai vist natuke liiga palju teda sinna sisse pärast.
Neljas ehk muidu habemike supp oli maitsev. Minu jaoks mõnus uudne avastus supinduses. Aga ma pingutasin üle. Pärast supi söömist sai kõht nii täis, et kadus söögiisu ja korraks ka viina isu.
Viies käik. Tuleb tunnistada, et ma ei tundnud pudru sees vaniljet, ega tundnud selles kastmes apelsini maitset, sest kalamari seal taldrekul haaras suu täiesti enda valdusesse.
Kuues käik. Oli vist mingi suurem ajaline vahe sees või natuke rohkem viina joodud, enne kui me seda sööma hakkasime, sest mul oli kõht väga tühjaks läinud selle käigu valmimise ajaks. Ja see käik mulle väga meeldis, strogonov oli täpselt paras ja maitsekas, pudru oli kohev ning lauast lahkudes ma sõin köögis pelmeenivalmistamise kõrvale ainuisikuliselt pliidile jäänud poti pudrust tühjaks.
Seitsmes käik. Maitseelamus - fantastiline. Presentatsioon - grandioosne.
Magustoit. Maitsemeeled olid liiga rikutud, et seda adekvaatselt hinnata. Usaldan teiste kirjeldusi...
Kokkuvõtteks ütleks, et fotograafia on järjekordselt kohutav. Lohutuseks teile, et uue aasta algusest võtan fotograafiaalased kursused ja loodan teile tulevikus paremad mälestused meie koosistumistest jätta.