pühapäev, 28. detsember 2008

VÄRVILISED AED- JA KÖÖGIVILJAD (VI)


Sedapuhku sai kiiruga kokku panna menüü, mis pisutki oleks pidanud tooma värvi selles musta ja masendavasse detsembrisse, kuid eks piltidelt ole näha, kas see ka õnnestus. Igatahes esialgu mõeldud teema Must&Valge sai asendatud suurte paksude euroopa tippkokkade retseptide alusel tehtud sööminguga. Aga mis seal pikalt selgitada, nüüd siis menüü:



1. Tomati-paprika tarrend värske basiiliku püreega, krõbeda ricotalehe ning laimi ja tilliga maitsestatud meriahvenaga; - Prosecco del Veneto, Cantine Maschio



2. Kergelt keedetud kuningkrevetid rucola salati, aedviljade ja kreemise veise puljongiga; - Höpler, Grüner Veltliner 2007, Burgenland



3. Lihtne prantsuse sibulasupp Gruyere juustuga;



4. Baccala salat – värske keedetud tursk, kartulilootsikute, päikesekuivatatud tomati ja õliga, suitsuheeringa-kapparipastaga; - Letite Ruche. Crozes - Hermitage, M. Chapoutier 2006




5. Vaakumis küpsetatud pardirind granaatõuna siirupi glasuuriga, vürtsise aedvilja bulguriga apelsini kastmes; - Rully. Joseph Drouhin, Grands Vins, 2006





6. Kookosegeel mõrušokolaadis karrikreemiga ja karamellistatud banaanidega. - Colutta Colli, Orientali del Friuli Refosco dal Peduncolo Rosso

Veinide sobitamine jäi seakorda Jetsi pärusmaaks, seega veinid mida jõime söögi juurde kribab Jets:-), teistest veinidest aga vaikib ajalugu.
NB! Kes iganes peaks magustoidus tahtma kasutama 99% šokolaadi, siis mõelgu siva ümber, see teeb suu paksemaks ja tuimemaks, kui toomingas ja hambaarsti poolt süstitav tuimestus:-)...

8 kommentaari:

Mell ütles ...

Nii, söömingu toimumisest on omajagu möödas, seega esimesed muljed on juba kustunud on jäänud ainult äärmuslikud tipud:-)...aga alustan esimesest otsast.
Eelroog mulle isiklikult meeldis, aga seda puhtalt tänu tomati ja juustu sobivusele, kala jäi pisut lahjaks, õigemini ei julgenud maitsetega sedakord lahke olla. Kas veiniks oli kerge austerlane?...igatahes see vein mulle meeldis.
Suured krevetid ei läinud mulle sedakorda üldse peale, tuimad nagu tamme juured, sõltumata sellest, et lasin neil ainult korraks kuuma. Sibulasupp ebaõnnestus, kuna suurest soovist anda supile saku tumeda toon, lasin sibulakoore maitsel liiga intensiivseks muutuda. Juust aga oli hea:-)
Neljas käik-taaskord pean tõdema, et teiste loomingu järgi tegemine on raskem kui ise fantaseerida...toit tuli keskpärane ja väljanägemine minulik.
Viienda käigu probleemiks osutus AEG-ehk siis part sai liiga kaua vaakumis ja vees sulistada...ma usun, et maksasus tuli sellest.
Magustoit...ei suutnud vastu panna soovile teha šokolaadist toru, mistõttu valisin ka puhta šokolaadi lootes, et magus kaste tasakaalustab olukorda, kuid šokeeriv esimene amps tõenäoliselt muutis kogu magusa olematuks:-)...vein oli hea, kuid magusamale šokulaadile:-).

Anonüümne ütles ...

Ma kommenteerin toite hiljem. Lihtsalt lepime kokku, et me ütle selle 99% asja kohta shokolaad. See oli kakao! 99% kakao. Mitte shokolaad. Kakao.
--
tulen tagasi ja kommenteerin kui pildid ka üles saavad.

Mell ütles ...

Nüüd kui veinid kah teada on, siis tuli meelde, et Rully vein pardi kõrvale oli väga hea...aga tursa kõrvale pakutud veini maitset ei mäleta...pildid on lahedad...tõestamaks toidu headust on ka laps pandud krevette sööma:-)irw

jette ütles ...

Kommentaarid ei tule tõepoolest enam nii lihtsalt, kõige meenutamine vajab teatavat pingutust. Kardetavasti jääb kolmenädalatagune sööming meile kõigile meelde (vähemalt mulle)kui karmi kõhuviiruse kolle. Õnneks seekord veel Mell pääses, olin mingil hetkel üsna veendunud, tegu oli mõrva katsega..
Aga siis toidust ka. Eelroog oli maitsev, eriti need juustu krõbinad tomati-paprika tarrendiga. Aga nende mõlema intensiivsus tappis selle vaese valge ja õrna kala...igaljuhul minu maitsemeelega see mariahven sinna ei passinud. Kõrvale jõime tüüpilist Proseccot Melli külmikust, piisavalt aperatiivne ja isutekitajana oli ok.
Teine käik - Kergelt keedetud kuningkrevetid rucola salati, aedviljade ja kreemise veise puljongiga; - Höpler, Grüner Veltliner 2007, Burgenland
Mis nüüd krevette puudutab - siis kuningkrevetid maitsevadki täpselt nii, on puised ja omapärase kõrvalmaitsega. Järgmisel korral tellime hiidkrevette, need sutsu väiksemad aga oluliselt paremad. Aga see puljong ja salat seal krevettide kõrval oli super! Ja austria kuninganna veltliner sobis oivaliselt ning oli ka niisama hea rüüpamise vein.
Sibulasupp ei tekitanud erilisi emotsioone.
Baccala salat – värske keedetud tursk, kartulilootsikute, päikesekuivatatud tomati ja õliga, suitsuheeringa-kapparipastaga; - Letite Ruche. Crozes - Hermitage, M. Chapoutier 2006 - Minu jaoks õhtu kõge arusaamatum käik ja ka vein. Mitte midagi omavahel ei klappinud, või ei klappinud enam mina....
Vaakumis küpsetatud pardirind granaatõuna siirupi glasuuriga, vürtsise aedvilja bulguriga apelsini kastmes; - Rully. Joseph Drouhin, Grands Vins, 2006 - Koka trikk - pardirinnast pardimaks - oli muidugi põnev aga see Rully nagu sinna ei sobinud. Ometigi kindel valik ja oleme varemgi Rullyt pardi kõrvale joonud. Aga roog meeldis, meenub hea, intensiivne kaste.
Ja magustoit - Kookosegeel mõrušokolaadis karrikreemiga ja karamellistatud banaanidega. - Colutta Colli, Orientali del Friuli Refosco dal Peduncolo Rosso. Jah see kakao oli karm ja vein ei sobinud kohe üldse. Ei olnud üldse magustoidu vein, liialt toores ja õhuke justkui.
Minu lemmikuks osutusid kaks esimest rooga ja part.

bluefin ütles ...

Enne kui asume toidu juurde tahaks öelda peakoka kiituseks, et kõht sai väga täis ja kodus me võileibu tegema ei hakanud ning grappa passis selle toidu peale reispassiks oivaliselt.
Ja nüüd siis Olavi TOP 3:
Kolmas koht: Part. No oli veits justkui maksane, aga vein sinna kõrvale on üks lemmikuid ja mulle sobis see toit. Võtsin ju ometi juurde. Seda rooga võiks uuesti proovida teha. Ma arvan, et selle veini, glasuuri ja kastmega saab igasuguse pardi päris heaks timmida.
Teine koht: Eelroog. No väga hea. Tappis küll kala ära, aga nii hea tomati pasta ja krõpsu kõrval surevad ka tugevamad kalad kui meriahven. Tegelt kala siiski ei surnud päris ära... ma ütleks, et tõmbus natuke tahaplaanile.
Ja number üks: Minu kindel lemmik oli teine käik. Krevettide vintskus ei olnud üllatus - sellised need jurakad ongi. Kõik ülejäänud mis oli krevettide ümber oli super ja sobis oivaliselt. Ma arvan, et see on mul üldse läbi kõikide gurmaaniate üks lemmikuid.

Anonüümne ütles ...

Mis siis Margit kõigest sellest pakutavast arvab: teades, et kokk soovis enne toite katsetada, aga et ta selleni kuidagi ei jõudnud, siis sellegipoolest tulemus oli ju hea. Minu lemmikud olid kaks esimest toitu: eelroog, mis mekkis eriti hästi tänu tomati ja paprika suurepärasele sobivusele, kala maitse ei peagi teinekord üle olema, kui on meeldivamaid maitseid :) Võtsin julgelt vaba voli ja mekutasin kahe portsuga... Teiseks minu vaieldamatud lemmikud suured krevetid koos maitsva kastmega.
Sibulasupp jäi minu poolt proovimata...
Salat oli lihtne ja midagi väga üllatavt selles polnud.
Pardi jätsin vahele, et magustoidule rohkem ruumi jääks :) Kommentaariks niipalju, et jõululõunaks Vertigos söödud madalal tulel pikaajaliselt küpsetatud part oli pehme ja mahlane, aga maksa maitse oli ka sellel olemas... nii et tee palju neid tahes, maks võib ikka tulla :)
Magustoit - hmm... üllatus kakaost. Kastmed olid ülihead, eriti üllatas karrikreem, mida sai hiljem lusikaga kausist juurde näpistada.
Veinid - kuna ma pole veinispets, aga koka rikutus kallite ja heade veinide osas on ka mulle mingi jälje jätnud, siis loodetavasti ei ole seekordne väga positiivne kogemus veinidest kuidagi seotud minu rasedusega ja saan kinnitada, et tõepoolest oli veinivalik üks parimaid.

Anonüümne ütles ...

Ma siis täidan ka lubaduse ja panen oma kehva mälu kõrval kirja söödu maitsed kirja.
Eelroog: Kala ei mäleta (ju siis vist ei tundnud) Krõps oli väga hea ja maitses ka see püree. Eriti meeldis mulle taldrikule juurde tilgutatud laim.
2. Ee... mulle ei maitsenud. Krevetid olid nagu kummist tükid, salati jätsin alles, kastmesse ei tahtnud ka krevette pista. Taga igatsema seda rooga ei jää.
3.Sibulasupist maitses müts. Supp jäi järgi.
4. Hmm... päikesekuivatatud tomatid ei meeldi mulle üldse ja ma üritasin neid vältida. Kapparipasta ka vaimustusest kilkama ei pannud ja keedukartul on keedukartul.
5. Part oli kahjuks liiga maks ja kippus kergelt suus ringi käima. Apelsinikaste seevastu oli 5+.
6. magustoit - kakao tappis kookose ära. Hiljem kui suu kakaost puhtaks sai ja kõvasti vett vahele joodud, siis tuli kookose maitse ka keele peale. Karrikastet sööks veel! Nüüd on teist korda jutti magustoiduga nii läinud, et ma liputaks selle kastme peale ainult saba. väga mõnus ja sööks lusikate viisi. Lisandeid juurde ei vaja.

jette ütles ...

Mis kuningkrevette puudutab, siis oleme vahepeal targemaks saanud. Aasta vahetusel proovisime neid valmistada kahel erineval moel. Pooled panin marinaadi ja teise poole pipardasin soolasin ja sidrunimahlastasin lihtsalt 5 min enne kuumale pannile panemist üle. Nii aga point oli selles, et seal retseptis mis oli konkreetselt kuningkrevettide valmistamisest, soovitati nad pikkupidi pooleks lõigata. Ja see õigustas end täielikult. Valmisid kiirelt, jäid piisavalt hõrgud. Ja need marineeritud küpsetasime tervelt ning läksid kummiks kätte. Esimesed neist võtsime pannilt liiga vara, need jälle jäid seest toored ja kummised. Nii et raske juhus. Aga tundub, et konks ongi nende poolekslõikamises..