1. Külmutatud õunamahla tikud; Heleda õlle jäähelbed mee ja tikrivahuga; Maitsestatud odrakruubi-kartuli laastud, suitsuliha-sibulapuljongi pärlid; Leivakõrsikud suitsujuustu kreemiga/ Riesling reserve 2005 Alsace Trimbach;
2. Soolas küpsetatud ja külmas laagerdunud peedilõigud, suitsutatud kohupiima, köömne geeli, praetud rukkileivakördi, rohelise salati, suitsuseakoodist puljongi ning kirsivinegretiga/Põltsamaa Lossivein 85;
3. Kuivatatud hapukapsas kana-aedvilja leeme, sealiha tarrendi ja „kartulisaia pärlitega“/ Põltsamaa Lossivein 28;
4. Küpsetatud kartulikoorik suitsukala, hapukoorevahu ja ürdiõliga/Chablis premier cru 2006 Mont de Milieu;
5. Kergelt küpsetatud seasisefilee, porgandi-kartuli-kaalika püree ja suhkruherne õhuga/ Zweigelt 2000 Burgenland;
6. Vahustatud külm piim, maasika-, vaarika-, mustsõstra kastmega/ Põltsamaa Kuldne.
07.03.2009
5 kommentaari:
Nii inimhinged menüü on avatud kritiseerimiseks, arvamuse avaldamiseks ja igasugusteks muudeks põhjapanevateks kommentaarideks:-)...eraldi märkige need veinid, mis meeldisid niisama ja mis koos toiduga, sest veinisoovitaja tahtis teada, mis asjad temal sedapuhku täkkesse läksid. Ma ise võtaks sedakorda viimasena sõna:-)....kriitikavaba on esimene käik, mis on sedakorda Mammu kätetöö.
Avalöök siis seekord Margitilt. Seekordne menüü oli siis erinevalt eelmistest pika katsetamise tulemus, mis kohati muutus isegi paremaks. Puhas rõõm oli osaleda parima maitse otsingul. Koondhinne "väga hea". Täpsemalt siis - esimese käigu külmad õllehelbed koos mee ja tikrivahuga avasid suurepäraselt maitsemeeled järgnevateks käikudeks. Krõbedad odrakruubi-kartuli laastud olid hea ja tervislik asendus chipsidele - mekkisid hästi (Mamm sõi minu omad enamuses ise ära). Puljongipärlid oli maitselt mõnusad, aga natuke liiga väiksed ja ei pääsenud krõbuskite juures eriti löögile. Traditsioonilised leivakõrsikud suitsujuustu kreemiga - võiksin süüa iga päev :) aga kokk ei viitsi neid eriti tihti kodus teha kahjuks... Mulle see vein sobis isuärataja juurde. Teine käik oli parim õnnestunud variant soolapeedist, mitte väga soolane. Suitsusõirast sai kahjuks suitsu kohupiim, mis oli külmas viibimise tõttu natuke liiga tahe, aga maitselt ta mulle meeldis. Prooviversioonides oli esimene päris sõir ja väga maitsev ning viimane suitsukohupiim ja see paraku soojalt maitsvam. Kerge kummeligeel oli heaks tugeva peedimaitse leevendajaks ja praetud rukkileivakört ei vajanud muid maitseid kõrvale - tõeline eestikas. Vein klappis ka hästi.
Kolmas käik ajas suu vett jooksma juba lõhna tundes, kuivatatud hapukapsas kerges leemes koos puhta sealihatarrendiga. Võrratu kooslus, kuhu juurde pakuti kartulisaia kukleid, mis kadusid laualt imeväel. Veini siia juurde ei tarbinud. Kahjuks siin minu kommentaarid lõpevad, kuna jaks lõppes... Neljandast käigust niipalju, et selle prooviversiooni sõin ma ainuisikuliselt ära ja virisesin suitsuräime liiga tugeva maitse pärast, mida tugevdas veelgi röstitud must leib... seetõttu asendati osa räimest ahvenaga, kas see õigustas end jääb sööjate kommenteerida. Viienda käigu sisefilee läks proovis untsu, aga püree viis keele alla - mõnus magus kaalikas ja köömned - lihtsuses peitub võlu. Proovis sõin mina magustoiduks valget jäätist sooja rabarberi-maasika kastmega - hellou lapsepõlv :) Kokkuvõttes oleks ma sellist Eesti kööki nõus tihemini sööma :)
Kuuajalise distantsiga üpris keeruline kommenteerida aga ehk ongi vaid teravamad mekid meeles..
Esimesest käigust kiidaksin muidugi Mammu mahlapulkasid, järgnevat vahtu ja õhku ei mäleta, odrakruubi-kartuli laastud olid super head, presentatsioon annab lisapunktid, puljongipärlid jäid liialt krõpsumaitse varju. Leivapätsid oli korralik järamine, meenub valutav lõualuu aga selle kõrvale pakutud suitsujuustukreem on juba Mellil klassikaks saanud ning maitseb alati hästi.
Teine käik - Soolas küpsetatud ja külmas laagerdunud peedilõigud, suitsutatud kohupiima, köömne geeli, praetud rukkileivakördi, rohelise salati, suitsuseakoodist puljongi ning kirsivinegretiga/Põltsamaa Lossivein 85; - Midagi meenub, aga mitte täielikult. Mäetan vaid, et maailma suurimale peedifännile Susile maitses see käik kõige enam.
Kuiva mustikaveini tooksin siinkohal eraldi esile, sest selle tootmine on nüüd lõpetatud, - jääme sind taga nutma!
Kuivsupp oli põnev ja kosutav vahepala.
Küpsetatud kartulikoorik suitsukalaga on meeles, järelikult maitses.
5. käik - Kergelt küpsetatud seasisefilee, porgandi-kartuli-kaalika püree ja suhkruherne õhuga/ Zweigelt 2000 Burgenland - oli minu jaoks õhtu tipp
ja ka magustoit - Vahustatud külm piim, maasika-, vaarika-, mustsõstra kastmega - oli parim Melli magustoit üldse! Meenutas itaallaste panna cottat aga oli tuhat korda parem!
Nii ja kogu selle jutu peale läks mul nüüd kõht tühjaks..lähen võtan ahjust just valmis saanud silguvormi, sobib eesti teemaga ju oivaliselt!
No jah, eks aega ole omajagu mööda läinud, kuid panen oma arvamuse kah kirja. Eelroogade asi tekkis kuidagi jooskult...mamm tahtis miskit teha ja tegime mahlapulgad arvan, et alustuseks värskest mahlast tehtud asi käras küll, külmutatud õlle meega-minule isiklikult maitses ja just selle pärast, et humal kerkis esile, mesi tegi magusaks ja tikrivaht oli selline hapukas õrn nüanss, mulgipudru krõbuskid läksid pisut nihu...oleks pidanud olema vähem pruunid, kuid ette valmistamise käigus tegin nad max. valmis ja hiljem järelkuivatades läksid untsu.. leivapulgad ongi pisut sellised vintsked suutäied:-)...vanadel eestlastel olid tugevad lõuad. Peet, sõir ja rukkikört...mulle iseenesest meeldisid kõik asjad, kuigi ei ole peedi fanaatik serveerimise üle oli põhjust nuriseda ja vinegrett läits untsu , kuna sinep sai otsa:-), supp mulle meeldis vast selle pärast, et see sai sedakorda just sellisteks osadeks lahti võetud...kahjuks ma ise ei maitsnud, kas ka kõik koos hea oli:-)... kartulikoorik jonnis sedakorda ja mitte ei saa rahule jääda. Põhiroog, saadanas ma nägin nii palju kastmega vaeva ja ...välja tuli nagu alati...maitselt meeldis, kuid serveerimine oli koletu aga nagu ikka viimased käigud lähevad 2 V nahka...väsimus ja vein:-)...magustoit, njaah selle saamislugu on muhe... kord pidi külalistele midagi tegema aga ainuke vähegi magus asi oli kookoskoor ja kiivi...selle pinnalt tekkis idee ja lõpuks jõudis piimani, mis ma usun oli ehe eesti, kuigi väikese-väikese lisandiga:-)...veinid olid sedakorda head...nii, eesti veinid, kui ka soovitatud veinid...aga see puhtalt minu arvamus:-)
Tahaks ka siin kuidagi oma tundeid väljendada, et mitte näida ükskõiksena. Kahjuks mu kommentaarid peakokale mingit konstruktiivset tagasisidet ei anna :) aga no midagi proovime siiski.
Ütlen kohe ära, et kindel lemmik oli Mammu mahlapulgad. Muud moodi lihtalt ei saa, lapsi tuleb kiita.
Suure õlle sõbrana oleks mulle õllhelbed meeldinud isegi natuke rohkem humalasena. Krõpsud olid head, aga mulle vist meeldivad natuke rammusamad, kui ma õigesti mäletan, siis nad maitsesid päris tervislikult. Leivapulgad täitsid mu kõhu selleks õhtuks ja vist ka terveks homseks päevaks - see oli mehine suutäis.
See peedilõigu, rukkieliva, köömne ja suitsukohupiima kooslus mulle väga meeldis. Vaata, et oligi lemmik koos supiga mis talle järgnes. SUPP OLI SUPPER.
Suitukala kartulikooriku seltskonnas domineeris suitsuräim natuke vängelt vb. tasub mingi teise kalaga seda proovida.
Sea sisefilee püreega praegu mingeid kellasid käima ei löö. Äkki on süüdi aeg mis vahepeale on jäänud või siis mustikavein mis suitsukohupiima alla loputas?
Magustoit oli küll oivaline.
Kokkuvõttes tundub minu maitsele vist parim siiani kui praegu järgi mõelda, aga et seda kinnitada tuleks kõik eelnevad postitused üle meenutada.
Postita kommentaar