Sööming pidi esialgu toimuma jaanuaris, kui lund oli nii palju, et kohe oli ja külma oli kah nii palju, et oli ning inuitide söömingu oleks täitsa välja mänginud. Kuid kahjuks erinevatel põhjustel tuli söömingut korduvalt edasi lükata ja lõpuks sai see meeldivalt soojas ja päris niisketes oludes tehtud. Esialgu oli isegi lumeonnil elik meie iglul katus peal, kuid soe päike pani kogu arhitektuuri suurteose tilkuma ja vanemate kogu otsustas katuse eemaldada. See maksis hiljem kätte, sest viimased kaks käiku tuli vihma eest põgenedes mujal teha. Seega algus oli sööming pealkirjaga kooskõlas, kuid lõppes siiski pisut mitte iglulise söömisega.
1. Kergelt marineeritud pangasiuse filee kuuma küüslaugu-peterselli õliga; Chateaudu Cleray Muscadet Sevre et Maine 2007
2. Ha' karl ehk islandi hai (pool aastat maa sees hoitud hai)
3. Lihtne põdraliha supp
4. Madalal kuumusel küpsetatud lõhefilee muna-peterselli kastmega; Louis Jadot Bourgogne Chardonnay 2008
5. Padaroog põdralihast, punasest riisist ja jõhvikatest; Papagena Barbera D`Alba Superiore 2004
6. Pöff a´la inuiti ehk külmalt riivitud looma maitsestatud sisefilee kalamarja ja mustika kastmega; Tauzinat l`Hermitage Saint-Emillion Grand Cru 2001
7. Kuuseokastest sorbett metsamarjadest külmsupiga; magus omatehtud marjaliköör.
4 kommentaari:
Iglu sööming oli vaieldamatult kõigi seniste koossöömiste humoorikaim. Sellist elevust, nagu üks mädanenud hai oma kohutava ammoniaagi haisu ja rohelise välimusega tekitas, ei tule just sageli ette.
Ja ka vaene iglu ise oli rohkem kui koomiline, tont teab juba mitmes kord üles ehitatud, tol 10soojakraadisel kevadpäeval nägi ta ikka üsna õnnetu välja ja kahanes silmanähtavalt. Aga püha üritus sai siiski läbi viidud.
Nüüd söökidest.
1. Kergelt marineeritud pangasiuse filee kuuma küüslaugu-peterselli õliga; Chateaudu Cleray Muscadet Sevre et Maine 2007. See kala jah mulle isiklikult mingit emotsiooni ei tekitanud, mõni muu valge kala oleks oluliselt rohkem mokka mööda olnud (siig vist oligi kokkade algseks sooviks) ja kuna pliidi eest igluni oli üksjagu maad, siis selleks hetkeks kui särtsuv pann õue ja õli taldrikule jõudis, polnud see enam kuum. Vein oli muidugi oivaline.
2. Ha' karl ehk islandi hai (pool aastat maa sees hoitud hai)- sellest juba oma sissejuhatuses kirjutasin. Aga uskumatult halb asi, vähemalt selles konkreetses purgis. Kuidas ta tegelikult maitsema peaks ja kas nii peabki, sellest polnud õrna aimu meil kellegil. Igaljuhul võtsin end (Raini kiuste) kokku ja panin selle rõveduse suhu. Lõppudelõpuks on see ikkagi söögiblogi ja edasist ei kirjelda...
3. Lihtne põdraliha supp oli tegija! Täpselt selline üks õige põdralihasupp peabki oma olemuselt olema - korralikult kokku keedetud puljong põdra kontidest, põdraliha ja maitserohelisega. Ei saa siinkohal kergitamata jätta oma saba - selle supi tarvis loovutasin oma sügavkülmas oleva põdrapuljongi. Loomulikult viimase lihvi sellele andsid meistrid Maisted.
4. Madalal kuumusel küpsetatud lõhefilee muna-peterselli kastmega; Louis Jadot Bourgogne Chardonnay 2008 - Teine päeva lemmik! See on täiesti uskumatu, mida üks 40-kraadine saunalava kalaga teha võib,aga päris kindlasti mängis olulist rolli ka kaste, sobisid suurepäraselt. Veiniks vana hea Louis Jadot Bourgogne chardonnay, hakka või chardonnay-usku tagasi minema. Õigel temperatuuril oivaline, kuna kaste oli üsna intensiivne, siis selline küps valge vein passis hästi.
5. Pajaroog põdralihast, punasest riisist ja jõhvikatest; Papagena Barbera D`Alba Superiore 2004 - seda võib ka päeva kõhutäitjaks-roaks nimetada, selline mõnus ja metsik. Vein oli aga täiuslik, tõeline pärl!
6. Pöff a´la inuiti ehk külmalt riivitud looma maitsestatud sisefilee kalamarja ja mustika kastmega; Tauzinat l`Hermitage Saint-Emillion Grand Cru 2001 - siinkohal meenub vaid kalamari :) jäine toores liha ei pääsenud mõjule, minu meeltes siis. Vein jäi eelmisele itaallasele veidi alla. Mingid komponendid seal roas kokku ei sobinud,
7. Kuuseokastest sorbett metsamarjadest külmsupiga; magus omatehtud marjaliköör - vägagi metsane, täiuslik. Justkui näriks noore kuuse võrseid kastetuna metsamarja toormoosi. Nii oli see mõeldud ja nii see mõjuski. Ja marjaliköör pika päeva lõpetuseks oivaline degustiiv!
Väga vinge sööming, aitäh!
Terre ka minu poolt, iglu oli jah suhteliselt rääbiseks sulanud selleks ajaks, kaks korda sai ta ehitatud ja kolmas korda siis katus maha ja nii nagu ta oli ehk siis ainult lumevall.
Aga esimene käik, pangasius oli selles mõttes jama, et liiga tugeva maitsega ja tekstuur oli pisut sitke, siig oleks parem olnud ja oleks ka sooja õli mõte välja tulnud-hetkel tuli ainult väga õhukese kalatüki puhul, kus kuum õli oli kala pisut küpsetanud. Vein oli hää.
Hai- ette teada haisuga ja kummaliselt kirbe maitsega...mina arvaisn, et see on pehmem, kuid parajalt vintske närimine oli. Põnev, kuid mitte hea.
Supi puhul oli minu jaoks pisut kummaline puljongi maitse, kuid lõppkokkuvõttes oli supp hea, täitsa võis rahule jääda. Pilt on hea!!!! Siinkohal ka Jetsile tänud, kes omaloomingulise puljongipõhja meile usaldas, teadaolevalt mökerdame me kõik asjad kuidagi ära.
Madalal kuumusel küpsetatud kala... see oli eksperiment, sest saunas pole me kunagi kala teinud:-), ja munakaste tekkis kah ekspromt (taaskord peab paika see, et me ei tohi asju ette teha ja proovida, tuleb lihtsalt teha ja nii teinekord õnnestub isegi midagi söödavat teha). Munakaste läks pisut üle võlli, ehk küpsetasin liiga kaua, suts oleks pidanud vähem kuuma saama. Vein taas häääää.
Põdraliha pada...nägi välja nagu, kehvasti seeditud....., kuid maitselt polnudki väga viga...vein oli hääääääää.
Böff a´la inuit...see läks metsa ja ma ei olegi välja mõelnud miks... liiga palju liha, liiga mömm kaste, liiga palju kalamarja...vein kadus kah kuhugile ära...seega pehmelt öeldes täitsa kehva.Kodus kui sed aliha proovisin teha oli tulemus selline jäine mõnusalt vürtsikas lihapuru, maal aga oli selline lihamass...tuleb uuesti teha:-)
Magustoit...tegemine meeldis, kogu rooga maitsta ei saanud, või õigemini ei olnud magusa isu:-)...kuid kuuseokka sorbett mulle isiklikult meeldis, magus ta ju oli, kuid kuuseokka mekk oli tunda. Ja metsamarjadest naturaalne supp oli vast hää ka niisama süüa...seega see käik oli minu arvates ok, kuigi serveeringud olid sedakorda kõikidel juhtudel kohutavad.
Praegu blogi aadressi sisse lüües tegin vea ja selgus, et on olemas ka kokkaja.blogspot blogi. Vaadake kokad, et siis marketingi eesmärgil blogiaadressi valesti kellegile ei ütle, kuna see pruugi teie CV's kõige paremini mõjuda.
Aga nüüd asjast. See, et iglu avatud sai oli väga hea. Kui iglu oleks katusega olnud, siis oleks olnud seal liikumine palju komplitseeritum ja pildid ilmselt veel hullemad kui nad seekord said. Kõik suured mehed said soovi korral selga ka mõnusalt sirutada.
1. Pangasius. No sitke ta nüüd küll ei olnud. Mulle maitses kui ma praegu selle peale mõtlen. Siig on veits kergem küll, aga... raske öelda. See "kuumas õlis taldrikul küpsemise" nüanssi ma ei tajunud. Polnud vist päris õige keskkond, et see proteduur edukalt läbi viia. Vein oli suurepärane ja vist haakus ka. Kuigi esimese roaga on nagu alati - "kõik sobib" :)
2. Hai. Ma ei tea mis uriinimarinaadis vobla teile selles plasttopsis saadeti, aga haikala see küll ei tundunud olema. Nalja sai vähemalt sai kõvasti. Palju siiraid emotsioone piltidel ka näha. Ma usun, et see hai teeb teil soojade ilmadega seal põõsa all veel come-backi: "YOU BASTARDS HAVEN'T SEEN THE LAST OF ME!"
3. Supp. Oi kui hea supp see oli. Lihtsalt oivaline. Milline puhas maitse. Minult kui suurelt põdraliha sõbralt kindel 10. Kogu maitse võimendus väga hästi selles oivalises puljongis, mis kipub vahest küpsetamisega kaduma minema.
4. Saunakala. No hea-hea-hea. Poleks uskunudki. Me saime Jettega kohe pikalt arutada sellel teemal. Mõtlesime, mis faktorid siin kõik mängu tulevad kui saunas küpsetada. Õhuniiskus, temp. kala asukohas, iga saun ju veel mitme kohapealt isemoodi. Täiesti võimalik, et nii head kala saabki teha ainult Kabli saunas ja ükski teine saun selleks ei sobi. Pedasel saab see igatahes ka suvel ära proovitud, siis paistab. Kaste sobis minuarvates väga hästi: tugev, selge maitse, mis suurepäraselt komplimenteeris kala. Vein juba vana lemmik. Soovitan seda veini natuke soojemalt proovida, seal on minu mäletamist mööda rohkem peidus kui lumehangest võetuna tunda oli...
5. Pajaroog. Kõhutäitjana oli oma ülesannete tasemel. Värskes õhus sööminguid korraldades pangasiusest ja lõhetükist ära ei ela:) Praegu kui maitset meenutan, siis jõhvikad tulid mulle võibolla liiga esile oma tooruses, aga muidu hea. Ma vist sõingi enamuse sellest toidust ära. Vein oli midagi erilist. Tuleb veel sellest aastast sealt kandist proovida.
6. Pöff. Vot siis keeras ilm ära, läks pimedaks ja võibolla sai kõht pajaroast liiga täis, aga kõik see kokku mängis sellise meeleolu, toores liha pimedas kuuris enam ei erutanud. Muidu olen suur böffi sõber, aga maitsest jäi seekord nagu puudu. Kas ta oli liiga peen ja muutus sulanud massiks. Äkki oli komponentide vahekord mu taldrekul vale? Võibolla oleks pidanud see roog varem tulema? Ilmselt paljude asjade kokkulangevus. Ma ei tahaks uskuda, et toores liha mulle ei meeldi enam. Veini ei mäleta kahjuks, ilmselt oli sellele eelnenud vein liiga hea.
7. Magustoit oli võimas. Parimad Saku kuusevõrsed mida ma kunagi saanud olen. Hea uus maitse oli sellel kooslusel. Marjaliköör oli õnnestunud. Veits kurjast ta oli muidugi sinna lõppu, aga see on juba tarbija probleem.
Suurepärane. Teeme veel. Teeme õues. Teeme valgel ajal. Aitäh peakokkadele!
Excellent publish. Sleek composing. Felt the vibe. saunajournal.com
Postita kommentaar