esmaspäev, 8. november 2010

KONSERVID (XIII)

1. „Räim tomatis“ ehk kiirröstitud räimeliblikad kuivatatud tomatis, tilga vürtsiõli ja riivitud prae saiaga/Bloody Mary praetud räime ja selleriga;


2. „Veiseliha želees“ ehk madalal kuumusel küpsetatud vasika sisefilee BBQ glasuuri, portveiniga maitsestatud želee ja keedetud porgandiga/ Ravenswood Sanoma County Zinfandel 2004;



3. „Kanaliha omas mahlas“ ehk kana kintsuliha confit puhta klassikalise kanapuljongiga

4. „Turisti eine“ ehk küpsetatud sea ja veiseliha hautis pastinaagi-tatrapudru mousseega/ Joh.Jos.Prüm Riesling Kabinett 2007;



5. „Põdraliha konserv“ ehk 20h madalal kuumusel küpsetatud põdravasika liha põdraliha consomme ja mee ja tšilliga glasuuritud aedviljadega/ Villa Jolanda Barolo 2004;



6. „Kondenspiim“ ehk isetehtud kondenspiim puhvis riisiklopmidega ja tsitruse tükkidega/ Seigneurs de Monbazillac 2007;

6 kommentaari:

jette ütles ...

Kaks kuud on juba liigagi korralik distants, et söömingu maitsed selgelt meeles oleks. Aga ehk ongi terad sõkaldest eraldunud.

Esimene käik - Räim tomatis on niivõrd geniaalne nii oma sisu kui vormi poolest, et kui ja millal iganes peaks kokkade oma söögikoht ideest reaalsuseks muutuma, on see kohustuslik suupistete nimekirja all.

Teine - Madalal kuumusel küpsetatud veise sisefilee on siiani oma mahlakusega meeles - järelikult õnnestus. Kõrvale pakutud Zinfandel oli täiuslik.

Kolmas - "kanaliha omas mahlas" supi kujul väärib samuti kiidusõnu. Puljongi intensiivsus oli muljetavaldav.

Neljas - "turisti eine" - tagantjärele erilisi emotsioone ei tekita, ju siis oli minu jaoks õhtu nõrgeim lüli. Liiga lamedad maitsed. Riesling passis sinna kenasti.

Viies - "põdraliha konserv" on ka millegipärast maitsemeeltest kadunud, aga siiski tõstaksin ta kõrgemale kui eelmise käigu.

Magustoit oli oivaline, tsitrused värskel kujul magusa kondenspiimaga olid omavahel mõnusalt tasakaalus ja kaunis lõpp konsvervide söömale. Vaid puhvis riis oli kusagile haihtunud.

Mell ütles ...

Hea, et miskit meeles on, minu jaoks kadusid asjad pildilt peale söömingu lõppu. Aga ma pajatan vähemalt, mida mõtlesin ja mis viltu läks. Esimene käik, enam vähem, ainus asi mis viltu vedas oli tomati maitse, oleks pidanud veel tomatisem olema ja proovitööd, mis varem tehtud said olid tomati osas paremad. Aga idee, mulle endale meeldib:-). Teine käik ehk veise sisefilee on hea siis kui välja tuleb, aga pilt näitab, et halliks ei olnud veel läinud, seega vast oli enam vähem. Kanaga läks nagu läks, puljong oli minu meelest hea, kana aga oleks võinud õrnem olla.
Turisti eine, pean ausalt tunnistama, et ei mäleta seda käiku, kuid ju siis ei olnud ka midagi mäletada. Põdra konservist on kahju, sest läks üle, ajaliselt oli liiga kaua ahjus, kuid ei saanud ka välja võtta, sest soojendamiseks puudub hetkel võimalus, seega sellist head muredat liha, mida prooviks võtsin enam serveerimise ajaks ei olnud:-(((. sellest käigust tõsiselt kahju. Magustoit oli lõppkokkuvõttes äkkidee, sest kondenspiim oma ülimagususega nõudis midagi särtsakamat ja mis see muu ikke võiks olla, kui hapu mahlane, nii saigi tehtud.

Mell ütles ...

Ah jah, ma olen jätkuvalt rahul veinidega, teinekord võiks täitsa öelda, et päästavad roa:-), ka niisama on hea neid luristada. Ja fotud on kah muhedad, seega piltnikuhärrale väike kummardus:-).

bluefin ütles ...

Nii. Mul ka ammu maitsed meelest läinud, aga kuna Mell siin alusetult süüdistab, et "pildid on ilusad", siis ma ikka kirjutan oma kommentaari ära ja alustada tahakski sellest, et vabandan halbade piltide pärast. Ilma asjata punnitan ikka neid seal pika säriajaga ja statiivi pealt teha. Tulevad igavesed kollased ja udused. Valge tasakaalu ei saa kuidagi paika, sest erinevates kohtades toas on erineva temperatuuriga valgus ja siis tulevadki sellised plärakad mille jaoks peab Jette pärast pool tundi Photoshopis vaeva nägema, et neist mingit asja saaks. Aga tegelt pole seda kõike üldse mõtet jälle siia kirjutada. Nüüd toitudest nii palju kui meeles on...
1.Räim tomatis mulle meeldis väga. Tomati maitse puudumise üle ei kurda. Oli täitsa hea ja tugev. Ja mis väga tähtis räimes ei olnud "kala" kaduma läinud. Kogu asja presentatsioon hoopis super. Praegu vaatasin seda pilti ja mõtlesin, et see oleks väga lahe restorani suupiste. Ma arvan, et meie söömingute ajaloos kõige lahedam toidu serveering.
2.Veise sisefileest mäletan, et see vein oli natuke liiga tugev sinna kõrvale. Hea vein ja hea sisefilee, aga mingit harmooniat seal ei tekkinud. Mulle vist meeldis selle toidu juures kõige rohkem see želee... Või siis on halb pilt sellest sisefilees lämmatanud mu meeldivad maitseelamused...
3.Kanaliha omas mahalas. Mnjah, kana on kana. Sellega erilisi imesid vist ei tee. Ilmselt ongi kõige parem asi mis kanast teha saab puljong. Ja see puljong oli oivaline. Hea käik. Parim mis kanast saab.
4.Turisti eine. See ülejäänud somm praegu kuidagi meelde ei tule. Kindlasti oli hea see pastinaagi-tatra moussee. Selle maitse on täitsa mu hallides käärudes säilinud. Ja vein oli Riesling...hmmm no ega ma ei mäleta vist ühegi Rieslingu maitset mis ma joonud olen.
5. Põdraliha konserv. Kahjuks ei mäleta. Pilt on küll kohutav. Mulle meenutab see seal mingit sisaliku loodet. Ma arvan, et oli hea. Põdraliha on ju nii hea. :) ja miskipärast on meeles, et see vein sobis hästi sinna kõrvale.
6. Kondenspiima söömist mäletan ka. See oli mõnus mekkimine sinna lõppu ja vein sinna kõrvale haakus ka hästi või oli ta iseseisvalt hea ja sinna kõrvale natuke liiga magus??? Kes mäletab? Aga vein oli hea kindlasti.
Praegu lõpus mõtlen, et äkki tulekski jätta pikem vahe söömise ja kommenteerimise vahele, siis ehk mäletan ainult parimat ja olulist. Muidu jauran liiga pikalt siin.
Ja siis veel tõstataks mõned küsimused: Mida see sisefilee üldse tegi "konservi söömingul"? Ja kas mitte ei konserveerita igasuguseid aedvilju ja mida kõike veel? Kas meie konservi sööming oli ikka piisavalt laia haardega? Mulle tundub, et põhilise raskuse võtsid enda kanda märksõnad "räim tomatis" ja "turistieine".

Mell ütles ...

Ma püüan siis vastata, konservi teema tekkis sellest, et meenus kunagised nõukaaja konservid, mida poes saadi, sellest ka see konservi teema. Lai ta kindlasti ei olnud, ning pidigi esialgu piirduma nende konservidega, mida siis 80-90 alguses poest saada oli. Kahjuks ma ei mäleta ühtegi aedviljade konservi peale letšo ja ka see oli ungari toode. Mida tegi veisefilee:-)...mul ei olnud südant panna toidu sisse kõike prahti ja lasta siis Rainil seda süüa, seega võtsin parima osa loomast ja kasutasin seda.

Anonüümne ütles ...

Margiti kommentaar:
Kõigepealt tahaks tänada tegijaid selle huvitava idee realiseerimise eest. Pole just lihtne pakkuda gurmeena teemat konservid. Kuna toidud olid suht lihtsa maitsega, siis oli see heaks vahelduseks mõnele teisele korrale, kus üks uus ja hullutav maitse järgneb teisele.

Esimene käik - „Räim tomatis“ võlus oma kerguse, mahlasuse ja mõnusa räime nüansiga. Kooslus oli suurepärane.

Teine käik – „Veiseliha želees“ ehk madalal kuumusel küpsetatud vasika sisefilee BBQ glasuuri, portveiniga maitsestatud želee ja keedetud porgandiga – mäletamistmööda oli liha mõnus ja pehme, mida meie majas just väga tihti ei juhtu. Portveiniga maitsestatud želee oli huvitav maitseelamus ja pakkus maitsenaudingut.

Kolmas käik – „Kanaliha omas mahlas“ ehk kana kintsuliha confit puhta klassikalise kanapuljongiga mõjus oma selge ja rahuliku maitsega suurepäraselt.

Neljas käik - „Turisti eine“ ehk küpsetatud sea ja veiseliha hautis pastinaagi-tatrapudru mousseega – lihad olid hautises mõnusad, aga lemmik oli moussee, mis meie peres juba vana tuttav ja minu üks lemmikutest. Väga hea moodus saada tatrapuder meeldivalt söödavaks :)

Viies käik - „Põdraliha konserv“ ehk 20h madalal kuumusel küpsetatud põdravasika liha põdraliha consomme ja mee ja tšilliga glasuuritud aedviljadega – maitsev, maitsev, maitsev! Kui arvestada neid võrratuid puljongeid, mis eelnevalt jäätamise ja sulatamise meetodil puhastati ning lõpuks kastmetena kasutati, siis need maitsed jäävad pikaks ajaks meelde – need on lihtsalt nii võrratud oma klaari maitsega.

Magustoiduks serveeriti „Kondenspiim“ ehk isetehtud kondenspiim puhvis riisi klopmidega ja tsitruse tükkidega, mis viis keele alla. Magus-magus oli see küll, aga kauge nõukaaeg kangastus maitses ja pakkus meeldivat äratundmisrõõmu. Kondenspiima valmistamise protsessis sai proovitud erinevaid maitseid, kuid see ehedaim oli ikka parim.

Veinidest mingit halba mälestust küll ei ole, kuid kommenteerida hetkel ei mäleta neid.