1. Vutimunade triloogia - 1000-aastane muna jasmiiniriisi pudinguga mädarõika õliga; teemuna sooja kanaleemega; tee ja soolaga marineeritud munakollane külma paksu petersellileemega;
3. Munavalges marineeritud kana ja krevetivarras ning röstitud kanasüdame- ja maksa varras kurgi ingveri salatiga, seesamipasta-sojakastme kastmega, Pinot Gris „Hugel“ 2004;
4. Lõvipead hiidkrevetiga, hiinapärase kanapuljongiga;
5. Shanghai praetud nuudlid sidruni ja krevettide ning XO kastmega, Domaine de Saint-Romble Sancerre Grande Cuvee 2007;
5. XiHuCuYu ehk Praetud värske karpkala filee sojakastme ning musta äädikaga, Rully 1er Cru Gresigny 2006;
6. Punases kastmes küpsetatud searibid aurutatud riisiga, Ribera del Duero One reserva 2002;
7. Praetud banaan musta kardemoni kiselliga, Chateau de Beaulon Pineau des Charentes 1995
4 kommentaari:
Shanghai - kui ühe sõnaga kokku võtta, siis - põnev.
Esimene julgust proovile panev käik meenutas aastatagust islandi hai maitsmist. Pildilt näha olevad sinised munad on küll visuaalselt kaunid ja dekoratiivsed, aga mitte just sellise välimusega, et neid meeleldi suhu vohmiks. Suuremal kanamunal oli intensiivsem ammoniaagi lõhn ja -mekk kui sama masti vutimunal. Viimane osutus tegelikult üsna söödavaks. Soolaga marineeritud vutimuna külma peterselli leemega oliga aga lausa oivaline ja vägagi aasiapärane.
Teine - praetud hiina riis oli väga lihtne ja toitev, kõik komponendid olid täiesti paigas ja lõpptulemus suurepärane.
Kolmas - Munavalges marineeritud kana ja krevetivarras ning röstitud kanasüdame- ja maksa varras kurgi ingveri salatiga, seesamipasta-sojakastme kastmega, Pinot Gris „Hugel“ 2004. Sellest käigust minu jaoks kõige nõrgemaks lüliks (loe: kõige vähem üllatavamaks) oli kanavarras. Röstitud kanamaksa ja -südame varras oli aga oivaline, eriti siidiselt maitses maks ja kurgi ingveri salat sinna kõrvale oli värskendav. Vein sobis samuti.
Neljas - lõvipea hiidkrevetiga hiinapärases kanapuljongis. Jällegi üks aus, arusaadav ja toitev söök. Lihtsuses on võlu, puljong oli mõnusalt maitsekas ja intensiivne.
Viies - Shanghai praetud nuudlid sidruni ja krevettide ning XO kastmega, Domaine de Saint-Romble Sancerre Grande Cuvee 2007;
Minu õhtu lemmik, ma ei tea kui palju ma neid nuudleid oleks endale sisse libistanud (meenutasid väga Kyotos söödud udoneid) ja see kaste oli täiuslikkus ise. Veeeeeeel!!!
6. XiHuCuYu ehk Praetud värske karpkala filee sojakastme ning musta äädikaga, Rully 1er Cru Gresigny 2006; Kalamehe naisena olen elanud teadmises, et karpkalast midagi söödavat teha on võimatu. See fakt sai nüüd lõpuks ümber lükatud. Ei mingit mudamaitset, karp oli hõrk ja kaste mõnus.
7. Punases kastmes küpsetatud searibid aurutatud riisiga, Ribera del Duero One reserva 2002; Vein maitses hea, toit läks vist nässu nagu ma kokkade kommentaarist aru sain ja nõustun sellega. Ja kui see siga oleks ahjus ka "täpselt parasjagu" olnud, oleks see roog minu jaoks ikkagi liiga lamedaks jäänud, mingi nüanss jäi puudu.
Magustoit - Praetud banaan musta kardemoni kisselliga, Chateau de Beaulon Pineau des Charentes 1995
Ei olnud minu maitse kohe üldse. Kissell oli liialt vesine, millel kerge suitsu aroom ja praetud banaanist pole ma kunagi aru saanud. Kaks imalat kooslust andis kokku eriti arusaamatu tulemuse.
Aga kokkuvõttes oli väärt sööming!
Esimene käik ei hakanud just kõige paremini, kui mõelda Margitit:-), seetõttu jäi mul see ka proovimata. Aga neid 1000 aastaseid mune olin ma eelnevalt proovinud, seega egas ma suurt midagi kaotanud. Teine käik oli lihtne jah,seal ei saanud isegi meie eksida, munavalges marineerunud kana oleks pidanud hõrk-hõrk olema, vähemalt retsept lubas nii, kuid ju läks meie arvutus ajalises osas viltu, sest käikoli juba ammu läbi, kui seda serveerida saime. Pean ausalt tunnistama, et see kuivatatud kreveti maitse jäi liigselt domineerima lõvipeades, puljong oli ok, kuid...
Viiendat käiku ei saanud, sest nuudleid tuli kuidagi vähe:-)
Kuues käik, kui esimest korda proovisime värskest-värskest kalast oli tulemus suurepärane, ma loodan, et ka seekord oli hea.
Seitsmes käik läks jaliselt pisut pikaks, oleks pidanud olems max 4 tundi, kuid meil oli vist 9 tundi..., seega pisut kuiv oli, kuid särtsu osas ei oskagi midagi öelda, ise arvasime, et see kaste on piisavalt intensiivne ja hakata sinna veel midagi särtsu juurde panema oleks liiast, kuid näed, oleks pidanud eelnevalt läbi proovima.
Seitsmes käik oli väsimuskäik- kui seda kisselli tegime, sisi tundus palmishukru ja musta kardemoni mekk intensiivsem, kuid õhtu lõpuks võis jääda see küll lurriks, maitseid oli nii palju ja veini omajagu juurde, et ei imesta kohe üldse. Praetud banaan oli mõeldud taignas, kas see midagi muutnud oleks, ei oska öelda. Aga siit moraal, kokapoisid peavad veiniga piiri pidama, siis jätkub särtsu lõpuni:-)
Noh mul on nüüd piisavalt meelest ära läinud see sööming, et võib siis asja kokku võtta.
1. Munade trioloogia. Ma ei mäleta kas sellel oli mingi põhjus ka miks need munad sellised peavad olema, aga kulinaarsest seisukohast see küll midagi ei anna. Visuaalsest küll. See oli puhas fotograafi käik. Lugesin, et vanasti tehti seda säilitamise eesmärgil, aga no milleks säilitada mune. Kanad ju munevad aasta läbi...? Midagi mulle sealt meeldis, vist see viimane "külma paksu leemega" Selline hea tugev maitse oli tal.
2. Praetud hiina riis oli hea. Selline kerge ja maitsev toit. See koolitus seal Hiinamaal läks Maidol asja ette.
3. Selle kanaliha vardaga on mul sama lugu mis Jettel. Ei saanud mingit elamust. Ei oska mingit konstruktiivset hinnangut ka anda. No lihtsalt selline tuim kana oli. :) Ja krevetid? Oli seal selle kuivatatud kreveti maitset ka või? Minuarust mitte.
Selle kana maksa ja südamevardaga oli hoopis teine asi. Väga meeldis. Täpselt paras tundus olema. Polnud üle ja polnud puudu, sest eks see maks vist natuke pretensioonikas ka läheb kuivaks nässiks ära kui liiga palju kuuma saab. Eriti vist selline hõrk maks nagu kana oma. Süda mulle meeldis isegi rohkem. Hea maitsekas suutäis. Veini kohta ei mäleta midagi. See Pinot Gris käib must vist läbi praegu samamoodi nagu Riesling. Mingit elamust ei jäta. Pole üldse valge veini lainel.
4. Lõvipead olid head. MItte nüüd midagi suurepärast, aga selline hea väikse nüansiga ja natuke ebatavalise tekstuuriga lihapall :) ja puljong komplimenteeris hästi ja selline hiidkrevett läheb ju ka alati. Hea toit.
5. Nuudlid = Jackpot. Superhead ja see kaste - "kuld". Kuna oleme neid asju söönud ka Jaapanis, siis minuarust olid väga autentsed. Nad küll seal enamasti armastavad neid puljongis larpida, aga oli mõnus äratundmisrõõm. Kui kunagi tuleb Best of Gurmaania, siis ma arvan, et see on üks mu kandidaatidest. 5+ Õudhea. Veinist ei mäleta jälle midagi. Vaatasin praegu netist järgi, et tal on küll Grande Cuvee peal, aga viinamari on Sauvignon Blanc. Ju ta ka must siis läbi läks nagu need Pinot Gris ja Riesling ja peale alkoholi ta midagi mu sisse ei jätnud. Ei ole lainel...
6. Karp kala. Jah, ega see karpkala mis me sõime ei olegi päris karpkala. Ta on pigem selline akvaariumi kala. Päris karpkala ikka süüa ei kõlba mis looduses kasvab. Aga no samas on hea, et see karpkala maailmas olemas on, sest ega neid hiinlasi ühegi teise kala ära toita ei jaksa. Puhas maitse oli küll kalal. Isegi liiga puhas. Polnud nagu kala maitset ka kalal kui ma nüüd järgi mõtlen. Hea, et see kaste oli selline tugevama poolne. Aga vot see vein oli hea. Seda ma kohe mäletan. Sobis sinna kastmele ka hästi vist. Tubli vein oli.
7. Searibid olid veits sellised puukoore moodi vist. :) Mahl oli neist kadunud, aga ma kujutasin väga hästi ette millised nad oleks pidanud olema. Aga maitse oli tugev ja see vein lõikas ka hästi sinna kõrvale. Kas oli vist selline keskmisest krerftisem.... hmmm
8. Kas ma magustoitu sõin ka üldse? Seal oli juba mingi suurem mäss ja katsetamine. Ju ta hea magus ja rammus oli. Ma banaanist suurt lugu ei pea ja ma ei arva, et tainas oleks seal kuidagi kaasa aidanud. Ehk oli nii ikka parem.
Margiti kommentaar:
Vutimunade triloogia - 1000-aastane muna jäi kommentaare kuulates proovimata :) Jasmiiniriisi puding mädarõika õliga seevastu sai proovitud, kuid oleks võinud pigem proovimata jääda. Maitse oli super, sest ma armastan nii wasabit, ingverit kui mädarõigast. Kahjuks tekkis pärast pisikese ampsu võtmist süsteemis error, mis põhjustas tugeva turse kurgus, mis omakorda püüdis mind lämmatada. Väga ebameeldiv kogemus inimesele, kes on arusaamisel, et ta ei ole allergiline selliste asjade suhtes. Seetõttu jäi järgmine osa neelamisraskuste tõttu puutumata.
Teist käiku – hiina riisi sõin külmast peast mõned head tunnid hiljem, kuid võin kinnitada, et seda rooga võib süüa nii soojalt kui külmalt, mõnus on see ikka.
Kolmas käik - munavalges marineeritud kana ja krevetivarras oli ootuspärane, kuna armastan kanaliha igas võimalikus variandis. Lisaks röstitud kanasüdame- ja maksa varras kurgi ingveri salatiga, seesamipasta-sojakastme kastmega oli nämma. Nii süda kui maks olid tõeliselt maitsvad oma hõrkuses ning lisandina kurgi ingveri salat andis sellele parajat särtsu.
Neljas käik - Lõvipead hiidkrevetiga hiinapärases kanapuljongis olid omapärased. Puljong sobis, kuid arvestades seda, et need lõvipead on hakklihapallid, siis minu jaoks rikkus kogu maitse väga tugev lisatud krevetipasta. Üks pall oli piisav.
Viies käik - Shanghai praetud nuudlid sidruni ja krevettide ning XO kastmega – õhtu tipp! Kui neid nuudleid meil esmakordselt tehti, siis kadusid need sekundiga, isegi lapsed ei andnud armu. Pärast seda muutusid need võrratud nuudlid minu vaieldamatuteks lemmikuteks ja tõusid toidueelistuses koheselt esikohale. Söömingu variant asjast oli nagu juba eelnevalt mainitud parim pala õhtus.
Kuues käik - praetud värske karpkala filee sojakastme ning musta äädikaga on mälust pühitud, kas ma seda üldse sõin? Ei mäleta…
Seitsmes käik - Punases kastmes küpsetatud searibid aurutatud riisiga oli mulle sattunud väiksema ribi tõttu mahlane ja hea. Mina, kes ma üldse ribi ei armasta, oli see meeldivaks üllatuseks. Riis oli omas vanas headuses.
Magustoiduks pakutud praetud banaan musta kardemoni kisselliga oli väga väga mõnus. Ma jumaldan praetud banaani ja mulle võib seda serveerida praktiliselt ükskõik millega. Kuna nii mõnelegi see peale ei läinud, oli see minu õnn, sest sain sel õhtul end prae-banaanist kujundlikult väljendades lõhki süüa.
Toitudele lisatud veinid olid jällegi suurepärased, on need ju asjatundjate valitud. Kuna kallid ja hästi valitud veinid on ka minu tagasihoidliku veinimaitse ära rikkunud, siis minu jaoks sobisid need toitudega tõeliselt hästi.
Postita kommentaar