teisipäev, 29. oktoober 2013

Sügisene Pedase sööming (XXIV)

*


1. Õunakrõbusk kalamarjaga

Crémant de Loire Blanc "Le Marquis" J. Mellot 2012

*




2. Mustjuure püree lehterkukeseentega

Bourgogne Chardonnay, Joseph Faiveley

*




3. Tursapõsk juurselleripüree, röstitud vürtsikate porgandite ja võikastmega

Bourgogne Chardonnay, Joseph Faiveley

*



4. Koorene praekapsasupp praetud kohaga

Chablis Ier Cru Vieilles Vignes "Fourchaume" Les Malandes 2012

*




5. Sirmikupuljong röstitud seakõhuäärega

Chablis Ier Cru Vieilles Vignes "Fourchaume" Les Malandes 2012

*




6. Hirveliha maapirnikreemiga

Baron de Brane AC Margaux 2008

*




7. Õunakook kaneelivahuga
Muscat de Rivesaltes Mont Tauch, AOC Domain Mont
*

2 kommentaari:

jette ütles ...

Enne uut söömingut, meenutan vanu. Alustan siis kõige viimase - Pedase sööminguga.
Oli väga liigutav, et sel aastal ka lõpuks Pedasele jõuti. Olgugi, et oktoobri lõpp pole just ideaalne aeg. Nii nagu korduvalt juba ka jutuks olnud - peaks see sööming jääma augusti 2 viimase ja septembri kahe esimese nädala vahele. Septembri keskelt lõppeb kõik - seened läbi, marjad otsas, esimesed öökülmad kohal jne jne. Järgmise aasta tarvis tuleks nüüd kuupäev lukku panna. Hakkasingi just kalendri laupäevi sirvima - 30. august muinastulede öö, ei sobi, sealt edasi 6. sept. minu sünna - ka vist mitte..aga miks ka mitte :)
Aga nüüd ka söögist.
Esimene kiitus kokale, kes seekord üksi end kõige rabedamast ja lootusetumast hommikust nii säravana välja rabeles. Sellise kiirusega pole enne käike ette kantud :)
1. Õuna krõbusk kalamarjaga. Jook oli oivaline - üldse on kahel viimasel söömingul, aga ka varasematel just kerge mulliga isutekitajad, esimese käigu veinid olnud rohkemgi kui suurepärased. Seda ka sel korral. Sissejuhatav käik vist veidi ebaõnnestus. Minu õunakrõbusk oli väga nätske ja võibolla ka tõesti liialt imal, kolm komponenti -hapukooreleivakreem, kalamari ja magusõun minu maitsetes kokku ei mänginud, mingi ebakõla seal igaljuhul oli.
2. Mustjuurepüree lehterkukeseentega - mm see püree oli tõeliselt oivaline! Tõenäoliselt on nende kreemida saladus õiges võis ja koores - nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses mõttes. Lehterkukekad sobisid sinna hästi.
3. Tursapõsk juurselleripüree, röstitud vürtsikate porgandite ja võikastmega. Minu absoluutne õhtu lemmik! Ma vist küsisin seda kolm korda juurde ja käisin veel nurga taga panni ka lakkumas. 12 punkti taas püreele, no ja see hõrk, kammkarpi meenutav tursapõsk - jammi!!! Oivalised krõmpsuvad porgandid, millel oleks võinud ehk gramm teravust juures olla - aga minu oma lahtunud chilli, niiet kokale pole miskit ette heita.
4. Koorene praekapsasupp praetud kohaga. Mõlemad olid eraldivõttes suurepärased. Aga siiski jään arvamuse juurde, et kokku nad ei passi, samas sellised kummalised kooslused taldrikul on eksperimendi mõttes ju põnevad.
5. Sirmikupuljong röstitud seakõhuäärega - vauvauvau millise tugeva ja ainult sirmikule omase maitsega puljongi sai neist purgitäiesti kuivatatud seentest! Seakõht ja sirmikud - väga Eesti! Chablis oli hää!
6. Hirveliha maapirnikreemiga - kõik oli paigas.
7. Õunakook kaneelivahuga - jammi jammi kui maitsev see kreem jällegi oli; Üks parimaid magustoite läbi söömingu ajaloo.
Väga õnnestunud sööming! Suur tänu, Mel!!!


Mell ütles ...

Proovime järgmine aasta muuta seda aega, sest kurja ma terve nädal ravisin jõudumööda selga. Sellist pulli ei olegi olnud varem, kuid eks neid vanaduse ilminguid muutkui tuleb ja tuleb:-).
esimene käik- õunad pidid olema krõbedad, kuid ainult üks õunasiil oli krõbe, seega jah ilmselt läks käik sinna samusesse.
teine käik- seened ja mustjuur, head kuivatatud seened Olavi poolt ja Jetsi enda poolt tehtud lehterkukeseened omas mahlas, mustjuur mängis seal ainult sideaine rolli. Jep, sedakorda püreedes kasutasin tõesti teist võid, ja maitse oli teine.
kolmas käik-seal ma panin sõna otseses mõttes pange (kopsik libises käest ära), nimelt oleks pidanud tursapõsed küpsema õlis, kuid mul küpsesid õli ja vee segus, mis muutis pisut põskede maitset, ehk siis vesi võttis neilt osa maitsest ja minu arvates maitsesid pisut vesiselt.Vürtsi oli vähe porganditel jah, esiti tundus, et nagu tuli üks sahmakas, kuid hiljem oli kogu vürts taandunud. Margiti kasvatatud pisikesed olid suuruse osas ok.
Neljas käik- puhas piiride kompamine, kunagi mõtlesin, et mis mõttes lillkapsas ja kala koos, nüüd kütsin kohe paar keerdu juurde, võtsin tavalise kapsa ja praadisin ära, juurde koha... aga muudmoodi ei saa piire nihutada, ikke läbi eksimuste:-). Võibolla jäi seal hapet puudu, mis oleks need kaks erinevat poolust omavahel sidunud, nt eesti sidrun. Pean uuesti proovima.
viies käik- puljong tuli huvitav mu enda jaoks kah, tegin kanapuljongi põhjal ja seen mängis kenasti kogu asja üle, liha oli nagu sealiha ikka, pisut kesine see käik välja kukkus, aga seenemaitset ei tahtnud väga millegi muuga enam rikkuda.
kuues käik- ilmselt minu jaoks kõige enam segadust tekitanud käik. Kastmega jäin rahule, kuigi vist oleks võinud pisut võid kasutada, kuid liha oli olemuselt hea, aga kõpsetamine jättis soovida, seest oli vist liiga toores, samas rohkem küpsetada ei oleks saanud, siis oleksid ääred päris maksaks kätte läinud. Aga oli näha, et käigu meeldivus sõltus ilmselt sellest, kas keegi oli sellise asjaga (toorema lihaga) harjunud või mitte:-). Esimene vein mis sellel päeval meeldis, teiste puhul lihtsalt olin liiga pliidi ääres.
Magustoit oli vana tuttav- lahti võetud õunakook, küll aga õunakoogi põhi ebaõnnestus täiesti, kodus tehes on puru kordades õhulisem, aga maal võib-olla peabki asi tihkem olema.
Hiljem mõtlema hakates olid veinid siiski head, lihtsalt ma ise olin mujal, pärast sobis vein vägagi hästi:-)... Aga tublid osalised sõid kõik käigud ilma suurema nurinata ära, seega au ja kiitus pererahvale ja külalistele. Vahel on kohe kahju teist, kes peate meie eksperimente taluma:-))